Sester: Kreeka võla põhiosa vähendamine on endiselt välistatud ({{commentsTotal}})

{{1462796284000 | amCalendar}}

Eurotsooni rahandusministrid pidasid täna Brüsselis läbirääkimisi selle üle, kuidas hinnata Kreeka kolmanda abipaketi eeltingimuste elluviimist. Ühtlasi on Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on välja pakkunud võimaluse, et Kreekale antaks mingil kujul võlaleevendust, kuid rahandusminister Sven Sesteri sõnul on Kreeka võla põhiosa kustutamine välistatud.

"IMF on öelnud, et vähendada võla põhiosa, kuid suur osa Euroopa riike, kaasa arvatud ka Eesti, on seisukohal, et põhiosa vähendada ei saa, kuna tegemist on maksumaksja rahaga," ütles Sester ERR-i raadiouudistele antud intervjuus.

Rahandusministri sõnul saab rääkida ainult laenulepingu pikkusest ja intressimääradest. "Kui vaadata võla teenindamist, siis me näeme seda, et kuigi laen on suur, pole selle intress väga kõrge ning ka makseperiood on pikk, mistõttu pole tagasimaksed väga kõrged," selgitas Sester.

"Kreeka on praegu täitnud oma lubadusi, me oleme selle pika teekonna esimeses faasis, 86 miljardist eurost, mis on kolmeaastane programm, on sisuliselt esimesed 26 miljardit üle kantud ja praegu käib just aktiivne töö selle nimel, et n-ö esimene ülevaatus kokku tuua laua keskele, kus on ühelpool Kreeka ja teiselpool kolm institutsiooni – Keskpank, Euroopa komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond," rääkis Sester "Aktuaalsele kaamerale". "Oleme optimistikud, et Kreeka täidab oma lubadused, see on üldse selle aluseks, et järgmisi rahasummasid sellest kolmeaastasest perioodist üle kanda. Ega see kreeklastel lihtsalt ei lähe, aga ega neil ei ole ka paremaid alternatiive," lisas ta.

Rahandusministri sõnul kuulavad euroala ministrid ära läbi räägitu Kreekaga. "Tänaseks peaks olema lahti kirjutatud detailsem seletus, mida on Kreeka tegemas kuni aastani 2018. Ühtlasi peaksime tagasi vaatama viimasele pool aastale, et hinnata Kreeka senist tegevust ja selle tulemuslikkust," rääkis Sester.

Tema sõnul toob IMF lauale võimaliku võlaleevendusmeetodite programmi osa, mida kindlasti ka arutatakse. "Vaatame kuidas kulgeb, sest kui mingeid otsuseid tulevikus tehakse, siis loomulikult tuleme nende otsustega riigikogu ette. See on normaalne ja loogiline parlamentaarses riigis," toonitas rahandusminister.

Toimetaja: Allan Rajavee



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: