Ka toidukaupu ostetakse järjest enam internetist ({{commentsTotal}})

Eestis tegutsevatest suurematest toidu jaekettidest on oma e-poed pea kõigil, tänasest ka Coop Eesti Keskühistul. Kui internetis ostlemise on eestlased viimastel aastatel väga jõudsalt omaks võtnud, siis toidukaupa eelistatakse siiani valdavalt ise ostmas käia. Ent järjest rohkem komplekteeritakse oma toidukorvi ka internetis.

"Ma arvan, et kõige suurem on ikkagi harjumus, me oleme harjunud ümber nurga minema toidupoodi ja need kaubad ära ostma. Aga ei ole julgetud proovida, et kuidas see on, kui keegi paneb sinu asemel toidukorvi puuviljad ja asjad, mis sa oled võib-olla ise harjunud oma maitse järgi võtma," rääkis e-kaubanduse liidu juhatuse esimees Signe Kõiv "Aktuaalsele kaamerale".

Poolteist aastat tagasi Eestis esimese e-poe avanud Maximas tehakse üle saja e-poe ostu päevas.

"See kasv on olnud arvestatav. Muidugi on oodata hüppelist kasvu, sest mida rohkem on turul tegijaid, seda rohkem on ka inimeste teadlikkus tõusnud. Kõige suurem mure, miks inimesed ei telli või kardavad tellida, on see, et milliseid tooteid neile tuuakse," ütles e-Maxima juht Mihhail Solovjov.

"Eelistatult on meie klientide hulgas näha naisterahvaid ja tellib ka see, kes võib-olla ei saa liikuma. Oled sa lastega kodus, oled sa haige. Vanemad inimesed tellivad väga aktiivselt," märkis Selveri e-kaubanduse juht Gunnar Obolenski.

Tavapoest erinevalt tellitakse e-poest korraga rohkem kaupa ja kaupmehed märkisid, et enamasti ületavad tellimused 40 eurot, mis tähendab ka tasuta kojutoomist. Väiksema ostusumma puhul tuleks kliendil juurde maksta umbes neli eurot.

"Meie aastakäive on umbes 500 miljonit, et kui me suudame näiteks kahe aastaga e-kaubanduse käibe viia ühe protsendini, siis tähendab see päris märgatavat käivet. Me ise usume muidugi seda, et lähema paari-kolme aastaga on e-kaubanduse käive ka meie sektoris esmatarbekaupade osas kusagil 10%," ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand.

Siiani on e-toidupoed vaid Tallinna ja Harjumaa elanike päralt, ent kaupmehed lubavad, et peagi laienetakse logistiliselt ka mujale Eestisse.

Toimetaja: Merit Maarits



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: