"Välisilm" portreteeris Londoni uut linnapead ({{commentsTotal}})

Esimest korda on Euroopa Liidu pealinn saanud endale moslemist meeri - nimelt sai eelmisel nädalal Londoni linnapeaks leiboriste esindav jurist Sadiq Khan. Briti poliitikas olulisele ametikohale tõusnud poliitikut portreteeris ETV saade "Välisilm". Stuudios aga kommenteeris märkimisväärset hetke Euroopa poliitikas Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse mittekoosseisuline teadur Helga Kalm.

Londoni linnapea võimupiiride ja vastutusala suuruse kohta ütleb midagi ehk asjaolu, et Londonis elab 8 600 000 elanikku. Seega on Londoni linnapea ametikoht võrreldav koguni mitte just kõige väiksema riigipea omaga. Tõsi küll, Londoni linnapeal pole võimu nii palju, kui näiteks tema New Yorgi kolleegil, sest Londoni linnaosadel on New Yorgi omadest oluliselt suuremad õigused. Siiski annab linnapea suuna kogu Londoni majandusarengule, mis omakorda mõjutab üsna oluliselt kogu Ühendkuningriigi edasiliikumist.

Pakistani immigrantide järeltulija, bussijuhi poja ees seisavad rasked ülesanded.

Ta peab toime tulema kinnisvaramulliga, ülerahvastatud ühistranspordiga, mille piletihind on samal ajal liiga kõrge ning süveneva vahega rikaste ja vaeste vahel.

Selle viimasega on veel see häda, et enam ei piisa töökohtade loomisest. Uusi töökohti tekkib tuhinal, tööpuudus väheneb mis mühin, kuid vaesuses elavate töötavate täiskasvanutega perede arv on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 70 protsenti ning nõndanimetatud palgavaesusest on saanud Ühendkuningriigi pealinna üks kõige põletavamaid probleeme.

Pealinna kinnisvaraturul aga valitseb olukord, kus püstirikkad välismaalased ostavad majasid ja krunte lihtsalt investeeringuks. See tekitab olukorra, kus suur osa kultuuriväärtuslikust arhitektuurist lihtsalt laguneb, sest mujal elavad omanikud ei tunne selle vastu vähimatki huvi, samas on kinnisvarahinnad nii kõrgel, et paljudel londonlastel on isegi oma kodu üürimine võimatuks muutunud, ostmisest rääkimata. Keskmine üürihind moodustab praegu 62 protsenti keskmisest palgast.

Sadiq Khan on aga optimistlik ning loodab kinnisvaramulli lõhki torgata, keelates arendajail veel ehitamata majade ja korterite müügi. Praegu on suurem osa kinnisvarast välismaale müüdud veel enne, kui kopp üldse maassegi lüüakse.

Varem inimõigusjuristina leiba teeninud Khan tahab olla kõigi londonlaste linnapea ning on veendunud, et saab sellega ka hakkama. "Ma loodan, et tänane tseremoonia näitas, et ma usun inimeste kokkutoomisesse, meie linna ühendamisse ja selle tagamisse, et me tuleme oma linna probleemidega positiivsel viisil toime."

Et Khan on veidi teistmoodi linnapea, kui tema eelkäijad, näitab ka seik, et tema ametissevannutamise tseremoonia korraldati mitte raekojas, vaid tuhat aastat vanas Southwarki katedraalis.

"Praost ütles, kui oluline see on talle, kui selle fantastilise peakiriku praostile, pidada tseremooniat islamiusku linnapeale. Ma arvan, et see on tähtis alguspunkt, kui me tahame koos edasi minna. Eelmised linnapead on ametisse astunud raekojas, kinnisel tseremoonial. Mina astusin ametisse siin, avalikult, Southwarki toomkirikus koos londonlastega, kes nägid, milline linnapea minust saab," rääkis Khan.

Ühtsusmeelse Khani saamine linnapeaks näitab, et ta tuli edukalt toime ka Tööparteid tabanud antisemitismiskandaaliga.

Nimelt võttis omaaegne linnapea, praegune parlamendisaadik Ken Livingstone suu täis ja teatas, et Adolf Hitler oli sionist enne, kui ta hulluks läks ja 6 miljonit juuti tappa lasi. Arvatagi tekitas Livingstone'i avaldus palju paksu verd.

Khan mõistis Livingstone'i sõnavõtu hukka ning kritiseeris ka Tööparteid, mille liige ta ju on, et see liiga loiult antisemitismiprobleemiga tegeleb. Khan teatas ka, et ei pea enam õigeks Iisraeli-vastaseid kaubandussanktsioone. Nii õnnestuski Khanil võita oma rivaali, konservatiivide juudi päritolu kandidaati Zac Goldsmithi, kes ennast ise muide juudiks ei pea.

Eriti õnnelikud on Khani linnapeaks saamise üle muidugi Pakistani päritolu britid, aga ka pakistanlased ise, kes loodavad, et uus Londoni linnapea suudab juba oma olemasoluga väärata paljud islamiusuliste kohta käivad eksiarvamused ja pahatahtlikud uskumused.

"See on suur saavutus moslemeile, arvestades inimesi, kes peavad moslemeid vägivaldseiks terroristideks. Londoni uus linnapea tõestab, et me ei ole vägivaldsed, me oleme rahuarmastajad," ütles Islamabadis elav õppejõud Suleman Khan.

Sadiq Khan on moodne moslem, kes on näiteks saanud oma usukaaslastelt tapmisähvardusi samasooliste abielu poolt hääletamise pärast.

Tuleb aga arvestada, et Khan pole sugugi erandlik, vaid sama taustaga inimeste hulgast praegu lihtsalt kõige kõrgemale jõudnud.

Londoni linnaametites on puhkenud tõeline Lõuna-Aasia päritolu poliitikute buum, kõige rohkem on uute tulijate hulgas Pakistani ja India taustaga poliitikuid. Iseasi, kui hästi nad omavahel läbi saama hakkavad, arvestades India ja Pakistani omavahelist vaenutsemist.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: