"Välisilm": Moskva demonstreerib oma sõjalist võimsust eelkõige NATO-le ({{commentsTotal}})

Moskvas toimuvate sõjaväeparaadide ning riigis sageli toimuvate õppustega tahab Venemaa demonstreerida NATO-le oma relvajõudude võimsust, leiti saates "Välisilm".

Moskva Punasel väljakul toimus tänasel 9. mail tavakohaselt korralik paraad. Näidati uusi relvi. President Vladimir Putin rõhutas, et Vene rahvas kaitseb oma huve. Marssivateks sõduriteks olid sel korral ka naised ja väliskülalisi oli üks: Kasahstani president Nursultan Nazarbajev.

Moskvalased elavad suures paraadihinguses üle nädala. Pidevad proovid - esmalt öösel ja siis päevavalgel, mil mööda peatänavat Tverskajat sõidavad riigi peaväljaku suunas kümned soomukid ja tankid. Ja mil kümned lennukid teevad prooviks ülelende. Lisaks kümme tuhat sõdurit veatut marssi harjutamas. Militaarne ja pisut hirmutav vaatepilt. Meile. Kuid venelastes suurt uhkust tekitav.

Kuid lisaks rahva patriootlike tunnete kõrgeseisu viimisega, mis - nagu president Putin - täna Punasel väljakul peetud kõnes ütles - on Vene riikluse üks nurgakive, on paraadi eesmärk näidata Venemaa võimsaimat ja moodsaimat sõjatehnikat. Üle Punase väljaku sõitsid võimsad kontinentide vahelised tuumaraketid Yars ja T-14 Armata tankid. Taevas nägi esmakordselt kõige uuemaid Suhhoi hävituslennukeid. Seda võimsust demonstreeritakse ja ennekõike NATO-le, kellele Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu saatis vahetult enne võidupüha veel ühe hoiatuse.

"Kaitseministeerium võtab tarvitusele abinõusid, et vastata NATO jõudude kasvule Venemaa piiride lähistel. Aasta lõpuks luuakse kaks uut diviisi Lääne sõjaväe ringkonnas ja üks Lõuna ringkonnas," ütles Šoigu 4. mail.

Kuid kui võimas on Venemaa praegu sõjaliselt? On ju teada, et see valdkond on president Putini käsul riiklik prioriteet.

Maailma riikide sõjalist võimekust jälgiva veebilehe Global Firepower viimases pingereas on Venemaa USA järel teisel kohal. Kolmas on Hiina.

Analüütikud märgivad, et kuigi Venemaal on enam tanke kui USA-l - 15 000 USA 8000 vastu, on Ühendriikidel märgatavalt tugevam õhuvägi. USA-l on tegevteenistuses olijate arv suurem, kuid reservväelaste poolest edestab Venemaa Ameerikat enam kui kahekordselt.

Kui vaadata tuumarelvi, mille kasutamise võimalikkuses Venemaa räägib nüüd valjemalt ja sagedamini kui isegi külma sõja aastail, siis Venemaa edestab pisut USA-d. Kuid kahe riigi arvel on 90 protsenti maailma aatomirelvastusest.

Venemaa kavatseb tugevdada oma sõjalist võimekust lääne- ja lõunapiiride ääres, ent mitte ainult. Uueks tandriks on saamas Arktika, mis teeb eriti muret Norrale.

Viimased õppused seal toimusid läinud nädalal ja Moskva oli saatnud sinna eriüksuse Tšetšeeniast, kes Tšetšeenia presidendi Ramzan Kadõrovi abi Daniil Martõnovi sõnul on valmis võitlema kõikjal.

"Täna oleme Artikas, homme kõrbes, ülehomme läheme mägedesse, nädala pärast oleme kusagil mujal. Igal vajalikul hetkel võime täita iga käsku iga raskusastmega meie komandörilt," lausus Martõnov.

Ja kõige selle taustal kõlab Moskva ametlik retoorika, mida ikka ja ikka üle korratakse - et Venemaa ei ole kellelegi ohuks. Süürias ollakse abiks. Ukrainas Venemaal sõjalist rolli ei ole. Ja - "Krimm on meie oma".

Toimetaja: Laur Viirand



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: