Kalm: Türgi käitumist ei saa nimetada väljapressimiseks ({{commentsTotal}})

Türgi käitumist Euroopa Liiduga viisavabaduse sõlmimise läbirääkimistel ei saa nimetada väljapressimiseks, sest ka Euroopa Liit tahab Türgilt palju, leiab rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse mittekoosseisuline teadur Helga Kalm. Tema sõnul loob Euroopa Liit kuvandit, nagu Türgi puhul oleks palju loovutatud, aga tegelikult see nii ei ole.

"Väljapressimine on ehk mingisuguses kontekstis õige, aga mõnes ka mitte. Me ise sunnime Türgit tegelema 2,7 miljoni põgenikuga, ehk ma ei tea, kas see on väljapressimine," märkis Kalm saates "Välisilm".

Tema sõnul on võimalik, et viisavabadusega seotud kõnelused katkestab nii Türgi kui ka Euroopa Liit. "Sõltub sellest, mis tagatubades toimub ja mida veel lubatakse ning mida ei lubata. Peale selle viisavabaduse ei ole Euroopa Liit Türgile suurt väga midagi lubanud. Euroopa Liit loob justkui kuvandit, et palju on loovutatud, aga tegelikult ei ole üldse väga palju loovutatud." nentis ta.

Kalmi arvates on inimõigused on hea põhjendus, miks Türgiga seda lepet mitte sõlmida. "Kas just kõige põhjendatum, aga kindlasti üks hea põhjus. See on lihtsalt üks asi, mida meile meeldib Türgiga seostada ja selles suhtes on meie enda strateegiline kommunikatsioon olnud edukas, sest seda me Türgi puhul peamise probleemina näemegi."

Tema hinnangul ei ole viisavabaduse sõlmimise kontekstis üdini aus heita sõnavabaduse probleemi ette ainult Türgile. "Näiteks eelmisel aastal sõlmisid Araabia Ühendemiraadid Euroopaga viisavabaduslepingu, kuigi ka seal ei ole sõnavabadusega paremad lood,"nentis ta.

Peale selle märkis Kalm, et ei tasu eeldada, et viisavabaduse jõustumisel Türgi ja Euroopa Liidu vahel tulevad türklased massiliselt Euroopasse ja jäävad siia sugulaste juurde elama. "Viisavabadus on enamasti suunatud ärikogukonnale, kes tööasjus reisib. Keegi neist ei oota, et ta tuleb Euroopasse pudrumägede vahele. See on väga klapid-ees-suhtumine, et kõik need 60 miljonit türklast tulevad nüüd siia igaveseks, kui neil on lubatud tulla ainult 90 päevaks."

Ta märkis, et Euroopa teeb NATO raames ka Türgiga koostööd ja tegemist on meile olulise partneriga. "Kui me tahame erinevaid liite säilitada, siis on mõistlik Türgiga koostööd teha."

Toimetaja: Merit Maarits



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: