Galerii: Vatikani riigisekretär avaldas lootust, et ka paavst külastab peagi Eestit ({{commentsTotal}})

{{1462876473000 | amCalendar}}

Vatikani riigisekretär külastab Eestit esimest korda. Hommikul asetas kardinal pärja Vabadussõja võidusamba jalamile, tund aega tagasi algas Tallinna Toomkirikus oikumeeniline palvus ja kohtumine Eesti Kirikute Nõukogu esindajatega. Päeval kohtus Parolini riigi esindajatega, misjärel avaldas peaminister Taavi Rõivas lootust, et ka paavst külastab peagi Eestit.

"Loodame, loodame. Ma ei saa hetkel öelda ei jah ega ei. Ma tean, et paavstile on kutse esitatud, ta ei ole välistanud siia tulemist. Me loodame, et see saab reaalsuseks. Nagu ma ütlesin ka Leedus, et mulle meeldiks olla juskui Ristija Johannes, avades võimaluse paavstil siia tulla," ütles Parolini "Aktuaalsele kaamerale".

Peaminister Taavi Rõivas ütles pärast kohtumist, et Eesti hindab kõrgelt paavst Franciscuse tööd nii inimlike väärtuste eest seismisel kui ka konfliktide ja kriiside lahendamisel.

 

Välisminister Marina Kaljurand rõhutas Paroliniga kohtumisel paavst Franciscuse ja Püha Tooli tegevuse olulisust rahu ja inimlike väärtuste eest seismisel, kliimamuutuste temaatikaga tegelemisel, kriiside lahendamisel ning hädasolijate abistamisel.

Kaljurand rõhutas rändekriisi lahendamisest kõneldes ühtsuse ja vastutuse jagamise ning koostöö olulisust, seda ka illegaalse immigratsiooni transiidi ning päritolu riikidega. "Saame kriisist väljuda vaid koos solidaarselt tegutsedes, Schengeni põhimõtetest kinni pidades, oma välispiiri kindlustades ning inimkaubitsejate võrgustike tegevust tõkestades," lausus välisminister. „Hindame kõrgelt Püha Tooli ja paavsti isiklikku panust sõjapõgenike abistamisel,“ lisas ta.

Kaljurand ja Parolin arutasid ELi koostööd idapartneritega ning viimaseid arenguid Valgevenes ja Ukrainas. Kaljurand rõhutas idapartnerite toetamise olulisust reformide läbiviimisel ning integratsioonil Euroopa Liiduga. "Eesti reformikogemus ja tee ELi ning NATOsse võiks kindlasti olla eeskujuks ja innustuseks kõigile idapartneritele," lisas Kaljurand.

Välisminister kinnitas Eesti pühendumust arengukoostööle ning andis ülevaate arengukoostöö ning humanitaarabi tegevustest. "Eesti on oma arengu- ja humanitaarabi suunanud eelkõige riikidele, kus saab oma võimalustele ja kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust. Raskustes olevaid riike ja elanikke nende kodumaal abistades saame ka edasisi rändevooge ära hoida," sõnas Kaljurand. "Rahvusvahelistest humanitaarkriisidest, sealhulgas loodusõnnetustest tingitud abivajadused on tohutud ning ressursse olukorra leevendamiseks napib," lisas ta.

Eesti ja Püha Tooli suhted on head ning igapäevaelus toimub Eesti ja Katoliku kiriku vahel koostöö hästi. "Roomakatoliku kirikul on hoolimata väikesearvulisest kogukonnast Eesti ühiskonnas ja kultuurielus oluline ning nähtav roll," sõnas välisminister Kaljurand.

Kohtumisel räägiti ka paavst Franciscuse kohtumisest Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilliga.

Tegemist on kõrgeima Püha Tooli esindajaga, kes külastab Eestit pärast 1993. aastal toimunud paavst Johannes Paulus II visiiti. Visiidiga märgitakse ära Püha Tooli ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete taaskehtestamise 25. aastapäev.

Toimetaja: Merit Maarits



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: