Eksperdid: Eesti pääs ÜRO julgeolekunõukokku on pigem enesetõestus ({{commentsTotal}})

Eesti võimalik pääs ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastateks 2020–21 on pigem tõestus suurriikidele, et ka väikesed riigid võivad osaleda globaalses mängus, leiavad välispoliitika eksperdid. Seda näitas nende hinnangul Leedu kaks aastat tagasi, juhtides tähelepanu Ukraina kriisile. Küsimus seisneb selles, kas juba praegu algav eeltöö kahe aasta nimel end ära tasub.

Leedu oli ÜRO julgeolekunõukogu mittealaline liige aastatel 2014 ja 2015. Sel perioodil võttis Venemaa üle Krimmi ning algas sõda Ida-Ukrainas. Leedu oli parajasti julgeolekunõukogu eesistuja ning kutsus selle kokku Ida-Ukraina olukorda arutama. Kriis andis Leedule võimaluse rahvusvahelisel areenil esineda tasemel, mis tal oli ainult tänu julgeolekunõukogule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma märkasin, et eurooplased arutasid omavahel, et vahest peaks paluma teistel eurooplastel olla vait ja kuulata, mida Leedul Ukraina ja Krimmi kohta teistele öelda on. Selline esiletõus ja austus tuli Leedule tema positsiooni tõttu," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavicius.

ÜRO peaassambleel leidis enamus, et Venemaa on rahvusvahelist õigust rikkunud, vastupidi arvajaid oli vähe, osa hoidus arvamuse väljendamisest. Lauri Mälksoo arvab, et selle tulemuse saavutamisel oli Leedul omaette roll.

"Selliste riikide nagu Leedu osalemine seal selles debatis kõrgemalt positsioonilt kui tavaliselt võis aidata kinnistada seda vaadet, et Venemaa ikkagi rikkus Ukrainas rahvusvahelist õigust rikkus," märkis Mälksoo.

Siiski on raske mõõta Eesti võimaliku osalemise kasu, pigem on tegu enesetõestusega.

"Mõned riigid võib-olla tahaksid näidata selliseid riike nagu Eesti liiga väikestena suurtes mängudes osalemiseks. Kui me näitame, et võime teha riigina mida iganes riigid teha saavad, siis sellega me mõneti kinnistame oma riiklust ka," lisas Mälksoo.

Julgeolekunõukokku saamiseks tuleb ette valmistama hakata kohe – veenda neid, kes Eestit vähe tunnevad, meie eest hääletama. Selleks on valitsusel plaanis järgneva kahe aasta jooksul kulutada miljon eurot.

"Need ressursid, mida tuleb selleks kulutada nende kolme-nelja aasta jooksul, et olla ÜRO Julgeolekukomitee ajutine liige aastatel 2020–21, need inim- ja rahalised ressursid saavad olema kindlasti suuremad kui see reaalne kasu, mida me sellest saame," märkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Eestil tuleb ära teha kodutöö maailma nende nurkade tundmaõppimisel, kus meil diplomaate pole, kuid mille probleemid ÜRO ette tulevad.

Toimetaja: Merit Maarits



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: