Eksperdid: Eesti pääs ÜRO julgeolekunõukokku on pigem enesetõestus ({{commentsTotal}})

Eesti võimalik pääs ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastateks 2020–21 on pigem tõestus suurriikidele, et ka väikesed riigid võivad osaleda globaalses mängus, leiavad välispoliitika eksperdid. Seda näitas nende hinnangul Leedu kaks aastat tagasi, juhtides tähelepanu Ukraina kriisile. Küsimus seisneb selles, kas juba praegu algav eeltöö kahe aasta nimel end ära tasub.

Leedu oli ÜRO julgeolekunõukogu mittealaline liige aastatel 2014 ja 2015. Sel perioodil võttis Venemaa üle Krimmi ning algas sõda Ida-Ukrainas. Leedu oli parajasti julgeolekunõukogu eesistuja ning kutsus selle kokku Ida-Ukraina olukorda arutama. Kriis andis Leedule võimaluse rahvusvahelisel areenil esineda tasemel, mis tal oli ainult tänu julgeolekunõukogule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma märkasin, et eurooplased arutasid omavahel, et vahest peaks paluma teistel eurooplastel olla vait ja kuulata, mida Leedul Ukraina ja Krimmi kohta teistele öelda on. Selline esiletõus ja austus tuli Leedule tema positsiooni tõttu," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavicius.

ÜRO peaassambleel leidis enamus, et Venemaa on rahvusvahelist õigust rikkunud, vastupidi arvajaid oli vähe, osa hoidus arvamuse väljendamisest. Lauri Mälksoo arvab, et selle tulemuse saavutamisel oli Leedul omaette roll.

"Selliste riikide nagu Leedu osalemine seal selles debatis kõrgemalt positsioonilt kui tavaliselt võis aidata kinnistada seda vaadet, et Venemaa ikkagi rikkus Ukrainas rahvusvahelist õigust rikkus," märkis Mälksoo.

Siiski on raske mõõta Eesti võimaliku osalemise kasu, pigem on tegu enesetõestusega.

"Mõned riigid võib-olla tahaksid näidata selliseid riike nagu Eesti liiga väikestena suurtes mängudes osalemiseks. Kui me näitame, et võime teha riigina mida iganes riigid teha saavad, siis sellega me mõneti kinnistame oma riiklust ka," lisas Mälksoo.

Julgeolekunõukokku saamiseks tuleb ette valmistama hakata kohe – veenda neid, kes Eestit vähe tunnevad, meie eest hääletama. Selleks on valitsusel plaanis järgneva kahe aasta jooksul kulutada miljon eurot.

"Need ressursid, mida tuleb selleks kulutada nende kolme-nelja aasta jooksul, et olla ÜRO Julgeolekukomitee ajutine liige aastatel 2020–21, need inim- ja rahalised ressursid saavad olema kindlasti suuremad kui see reaalne kasu, mida me sellest saame," märkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Eestil tuleb ära teha kodutöö maailma nende nurkade tundmaõppimisel, kus meil diplomaate pole, kuid mille probleemid ÜRO ette tulevad.

Toimetaja: Merit Maarits



Kotsar näeb tänu finaalturniirile jõudmisele üle pika aja enda vanemaid

Eesti korvpalluri Maik-Kalev Kotsari ülikooli South Carolina edutee USA üliõpilasmeistrivõistluste finaalturniiril jätkus, kui kaheksa tugevama hulgas alistati Florida ülikool 77:70 (33:40).

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.