Liikluspsühholoog: paljusid ajab üks või teine asi liikluses närvi, küsimus on eskaleerumises ({{commentsTotal}})

Liiklusohtliku olukorra tekitanud ja teist autojuhti kurika ähvardusel sõimanud juhi puhul on tegemist eneseregulatsiooni küsimusega, selgitas liikluspsühholoog Gunnar Meinhard. Kuigi tema sõnul võib paljusid üks või teine situatsioon liikluses närvi ajada, on küsimus selles, kas see viha eskaleerub.

"See pole kindlasti esmakordne ja siin juhtunud asi, vaid seda juhtub juba ammu ka mujal maailmas, aga üldiselt on tegemist eneseregulatsiooni küsimusega – inimene ei suuda enda kontrollimisega toime tulla," rääkis Meinhard "Ringvaates".

Tema sõnul pole selliselt väljendatud juhtumid liikluses sagedased ja on keeruline ette ennustada, kuidas üks või teine juhtum liikluses kellelegi mõjub. "Paljusi inimesi võib üks või teine situatsioon liikluses närvi ajada, aga küsimus on selles, kas see eskaleerub või mitte," selgitas ta.

Meinhard rääkis välisriikide näitel, et sarnaselt käitunud isikutelt võetakse tavaliselt juhtimisõigus ära ja nad saadetakse meditsiinilis-psühholoogilisse kontrolli, et selgitada välja, kas neil on juhtumissuutlikkus olemas. "Selle käigus teadasaadu järgi otsustakse, mis temaga edasi tehakse ja millised on tema nõrgad kohad, mis vajavad muutmist."

Meinhardi sõnul on põhjuseid, miks üks või teine inimene liikluses selliselt käituma hakkab, väga palju. "Ühte n-ö jokkerit kaardipakist välja tõmmata pole võimalik."

Sotsiaalmeedias levib video, millelt on näha, kuidas eessõitev autojuht tekitab liiklusohtliku olukorra, jääb signaali andmise peale seisma, haarab kurika ning hakkab enda taga olevat juhti sõimama. Videolt on näha, kuidas Kia juht Lasnamäel Võidujooksu sillale keerates liiklusohtliku olukorra tekitab, pressides ennast viimasel hetkel Laagna tee mahasõidule keeranud auto ette. Politsei on mõlemad juhid tuvastanud ning lähiajal hakatakse neid küsitlema.

Toimetaja: Merit Maarits



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: