ERR Helsingis: Soome ei kavatse lähiajal NATOga liituda, Rõivase sõnul on siiski mõistlik "hankida vihmavari päikeselisel ajal" ({{commentsTotal}})

Hoolimata kasvavast rahvusvahelisest pingest ei ole julgeolekuolukord maailmas praegu veel selline, et Soome peaks NATO liikmeks astuma, leiab peaminister Taavi Rõivast võõrustanud Soome peaminister Juha Sipilä. Sipilä leiab, et just asjaolu, et Soome ja Rootsi pole NATO liikmed, tagab Läänemere piirkonna julgeolekualase stabiilsuse.

Kuigi ametlikult räägiti Soome peaministri suveresidentsis Kesärantas infotehnoloogiast, transpordist ja energiamajandusest, võib arvata, et tõsiste teemade hulgas olid ka julgeolekupoliitika, Venemaa ja majandus, vahendab "Aktuaalne kaamera".

Aga julgepoliitiliste valikute osas on Soome ja Eesti peaministrid endiselt eri meelt. Hoolimata sellest, et peaminister Taavi Rõivas kirjeldas pärast peaministrite kohtumist peetud pressikonverentsil põhjalikult Venemaa kasvavat agressiivsust, ei ole sellest vähemalt praeguse Soome peaministri jaoks küllalt, et NATO liikmeks pürgida.

"Minu isiklik suhtumine NATO liikmesusse on negatiivne. Just Soome ja Rootsi moodustatud liitumatute riikide tsoon toetab Läänemere piirkonna stabiilsust," märkis Sipilä.

Seega ei ole Soome lähitulevikus allianssi liikmesusele lähemale liikumas, hoolimata Soomes avaldatud võimaliku NATO liikmesuse mõjude raportist, mis liikmesust otsesõnu ei soovitanud, aga üsna võimalikuks pidas. Üks takistus on avalik arvamus – need soomlased, kes suhtuksid Soome võimalikku liikmesusse positiivselt, on endiselt Soomes tuntavas vähemuses. Ning avalikkust kavatseb vähemalt Sipilä kuulata.

"Mitu erakonda, kaasa arvatud minu enda erakond, on otsustanud, et isegi kui valitsus mingil põhjusel otsustaks NATO liikmesust taotleda, tuleks selle kohta korraldada rahvahääletus," ütles Sipilä.

Peaminister Taavi Rõivas lubab soomlasi NATO küsimuses isegi mitte sõbralikult survestada. Tema sõnul saavad eestlased rääkida vaid õppetunnist, mille on ise ajaloo käigus saanud. "Ka väga päikesepaistelise ilmaga on praktiline vihmavarju soetada," ütles Rõivas.

Toimetaja: Merit Maarits



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: