Anvelt: inimväärikuse äravõtmine ei saa olla rahakoti röövimisest kergem kuritegu ({{commentsTotal}})

Kui praegu otsitakse vaenu õhutamise uurimisel reaalset ohtu kellegi elule või tervisele, siis töös olev seadusandluse muutmine annaks võimaluse inimene vastutusele võtta ka siis, kui oht on avalikule korrale, ütles endine justiitsminister Andres Anvelt (SDE).

Kui praegu otsitakse vaenu õhutamise uurimisel reaalset ohtu kellegi elule või tervisele, siis töös olev seadusandluse muutmine annaks võimaluse inimene vastutusele võtta ka siis, kui oht on avalikule korrale, ütles endine justiitsminister Andres Anvelt (SDE).

Anvelt rääkis "Vabariigi kodanikes", et karistusseadustikus on küll olemas paragrahv, mis räägib vaenu õhutamisest, kuid see on kitsas ega vasta ühiskonna vajadustele.

"Kui tänasel päeval eeldab [paragrahvi rakendamine] reaalset ohtu kellegi tervisele või elule, siis see, mis me arutame, on teise tähendusega ja tuleb korrakaitseseadusest. Räägime avaliku korra ohustamisest," ütles Anvelt.

Ehk see oht peab olema palju laiem ühiskonnas. Oht, mis võib kaasa tuua murrangulised sündmused, milleks võivad olla rahutused, vägivallateod, konkreetse ühiskonnagrupi alavääristamine-põlastamine. Teisisõnu, see võib kaasa tuua reaalse ohu avalikule korrale.

Anvelt märkis, et täna puudub karistusseadustikus raskendavate asjaolude hulgas klausel, kui kuritegu sooritatakse sinu vastu seetõttu, et sa oled kellegi jaoks mingis alaväärses grupis. Oled teisest rahvusest, kannad endas muid ideid.

"Alati toon näiteks, et kui tänaval tullakse sulle kallale ja antakse peksa selleks, et sult rahakott kätte saada, on see röövimine. Aga kui sulle antakse peksa sellepärast, et sa oled teist nahavärvi või räägid teist keelt, siis sisuliselt on see avaliku korra rikkumine ehk tal pole raskendavat tegurit," selgitas Anvelt probleemi olemust.

Seega inimväärikuse äravõtmine on tänase seadusandlusel all palju kergem kuritegu kui rahakoti äravõtmine, tõdes endine justiitsminister.

Vandeadvokaat Karmen Turk ütles, et pooldab raskendavate asjaolude lisamist, sest seadusandja poolelt on see ammust aega tegemata töö. "Tõepoolest, raskendav asjaolu omakasu eesmärkidel on olemas, raskendav asjaolu mingitel muudel eesmärkidel pole olemas."

Turk möönis, et kindlasti eksisteerib vihakõne ka kujul, mille kriminaliseerimine võib olla põhjendatud. "Aga... see peab olema väga selge, määratletud ja kõigile üheselt arusaadav. Mis saab olla ennetav mõju seadusel, mille sisu on nii laialivalguv, et isegi piibel võiks sinna alla minna.

"Kõigile peab olema teada, mis teole mis järgneb, mitte suur üldine mõiste vihakõne, mida tänapäeval juba teise klassi lapsed kasutavad ja mille sisu keegi ei tea," ütles Turk.

Türk tõi esile probleemi, et Eesti tahab eelnõusse sisse kirjutada võimaluse, et kriminaalvastutusele saab võtta ka rünnaku mitte isikute rühma, vaid ühe isiku vastu. "Isikuvastane solvang ei ole vihakõne, vaid lihtsalt halb kasvatus ja toob kaasa tsiviilvastutuse."

"Meie tsiviilseadustes on karistuslik kahju täiesti olemas, mis peaks isikule tagama võimed au ja väärikust kaitsta. Me ei tohiks kriminaliseerida justkui jälle laimu," lisas Turk.

Toimetaja: Priit Luts



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: