Nõlvak: maksude optimeerimine on legaalne doping, see ei pea nii jääma ({{commentsTotal}})

Maksude optimeerimiseks 1990. aastatel offshore-firmasid kasutanud Rainer Nõlvak näeb nn Panama paberite skandaalis võimalust tulla välja digitehnoloogiaga, luues näiteks globaalse kinnisvaraandmebaasi.

Te olete üks vähestest, kes on julgenud avalikult öelda, miks ta on kasutanud maksuvabas piirkonnas registreeritud firmat. Miks te seda tegite?

Mis ma ikka seda salgan, kui ma tol hetkel Eestis ei elanud ja tegutsesin USA-s ja seal ma oma ettevõtted ka registreerisin. Ettevõtjale on see nagu tööriist ja seda tulebki teha. Tõttöelda oli mul neid seal mitu tükki.

Olete öeldud, et te seadust ei rikkunud, vaid optimeerisite makse. Aga kas on ka inimese sees olev nähtamatu piir, kust üle ettevõtjana mitte minna?

Piir jookseb sealt, et seadust ei tohi rikkuda. Kõik me oleme näiteks pensionifondide omanikud ja fondid, millesse on pensionifondid raha pannud, on oma olemuselt maksuoptimeerimisega tegelevad ühingud. Et me oleme kõik teatud mõttes selle protsessiga seotud. See ongi pigem ülemaailmne probleem, mis tuleks kuidagi paremini laheneda. Ma ei näe võimalust, et see senisel kujul jätkuda saaks.

Kui laiemalt võtta, siis maksuparadiisiga on seotud kümneid Eesti ärimehi ja firmasid. Miks see nii on kui Eesti juttude järgi väga soodsa maksukliimaga ja ettevõtjasõbralik riik on?

1990. aastate lõpul oli olukord teistsugune, siis oli igal normaalsel ärimehel vähemalt paar offshore'i. Selge, et see tava on muutunud. Küsimus on pigem selles, et ülejäänud maailmas on see olukord hullemaks läinud. Kui kõik peavad tegema vingerdusi, et saada normaalselt võrdses konkurentsis asju ajada, siis see on jabur. Eestil oleks siin päris suur võimalus oma digitehnoloogiaga teha radikaalseid ettepanekuid.

Milliseid? Mida me peaks sellest lekitamisskandaalist õppima?

Kas või seda, et äkki teeks globaalse kinnisvaraandmebaasi, kus on kõik asjad kirjas. Mitte nii, et igaüks oma nurga taga susserdab ja ebamäärane on seis, kellele mida kuulub. On võimalus teha turvalisi lahendusi, mis oleks globaalsed. See annaks Eestile julgeolekut juurde, kui ärikeskkond maailmas oleks läbipaistvam. Oleks päris hea aeg öelda: kuulge, Panama jama on siin, kuid meil on üks lahendus.

Ehk muuta see maksude optimeerimine tegevuseks, et tal ei oleks halba maiku juures?

Kujutage ette, kui maksudega on praegu nii, et see doping on legaalne. Isegi Apple optimeerib makse. Miks peaks kõik makse optimeerima? Äkki teeks nii, et keegi ei optimeeri makse. Küsimus on selles, et olud peaks olema võrdsed.

Täna on see paraku sinnapoole kaldu, kus kõik püüavad olukordi lahendada vanal moel. Täna on risk kõigil üleval, kui homme teisest firmast andmeid lekib ja siis kolmandast. Uut lahendust on vaja.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: