Ainus Eesti tuumarelvade leviku tõkestamise ekspert rääkis "Pealtnägijale" oma ametist ({{commentsTotal}})

Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur figureerib mitmetes bestsellerites ja Hollywoodi filmides, kus selle esindajad ajavad taga kurjadesse kätesse langenud tuuma-materjali. "Pealtnägijal" õnnestus küsida, mis on tõde ja mis fantaasia, ainsalt aatomiagentuuris töötavalt Eestist pärit tuumarelvade leviku tõkestamiseeksperdilt Anne-Marie Riitsaarelt.

Anne-Mariest võinuks saada kõrgetasemeline pianist, kuid igapäevaselt on tema suur eesmärk hoopis planeedi turvalisemaks paigaks muutmine – ta on mutrike masinavärgis, mis töötab selle nimel, et tuumapomm ei satuks pahade kätte.

Ta on rahvusvahelise aatomienergia agentuuri kaitsemeetmete infojuhtimise osakonna analüütik. Kõige lihtsamini öeldes on Anne-Marie nagu valedetektor tuumariikidele: ta kontrollib, kas riikide endi antud informatsioon tuuma kaitsemeetmete kohta vastab tegelikkusele.

Aga millega üldse ÜRO juurde kuuluv Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur tegeleb? Kui te olete kuulnud Iraani tuumaprogrammist või Põhja-Korea tuumakatsetustest, siis on kindel, et mängus on ka Aatomienergia Agentuur.

Eesti ainus tuumarelvade leviku tõkestamise ekspert töötab kaitsemeetmete infojuhtimise osakonnas. Paari sõnaga öeldes on kaitsemeetmete infojuhtimise osakond see, kes kogub ja analüüsib iga riigi kohta kaitsemeetmete asjakohast teavet. Seda kolmest allikast.

"Kõigepealt informatsioon, mida iga riik enda poolt agentuurile deklareerib. Siis kaitsemeetmete inspektorite poolt kogutud riigisisene informatsioon. Ja lõpuks siis kogu muu asjakohane teave, mis tuleneb avalikest allikatest," selgitas Riitsaar.

"Ja meie töö põhiliseks eesmärgiks on kindlaks teha, kas see riigi poolt agentuurile edastatud teave nende tuumaprogrammide plaani kohta on kooskõlas kogu selle informatsiooniga, mis on agentuurile kõikidest neist teistest eelpool nimetatud allikatest kättesaadav," lisas ta.

Kuna Anne-Marie töö on väga salastatud, siis ta isegi ei või "Pealtnägijale" öelda, milliseid riigid on tema uurimisobjektid.
Saadi vaid üks vihje, et tavaliselt jagatakse uurimisalused riigid töötajate vahel ära nende keeleoskuse põhjal. Anne-Marie räägib vabalt lausa viite keelt.

Oma töös puutub naine konfidentsiaalsete dokumentidega kokku igapäevaselt. Ja töötajatel on väljaõpe, kuidas nende dokumentidega töötada.

"Kindlasti peab panema kaante vahele, et kui sa liftis või kuskil seisad et sa ei hoia neid lihtsalt niisama. Peavad olema kaante vahel. Ja neid ei tohi kunagi käest ära lasta, et kui sa pärast koosolekut tuled tagasi kontorisse, siis on meil ka seif, kus neid siis tuleb hoida," valgustas Riitsaar.

"Mu töö on väga põnev. Ma ei ütleks, et ta nüüd päris sarnaneks filmistsenaariumile, et pigem on see just kaitsemeetmete inspektorite töö, mis võib-olla mõnel määral on filmile sarnane," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: