Tabati kelmide grupp, mis tekitas enam kui sajale heausksele ligi 200 000 eurot kahju ({{commentsTotal}})

Aprilli keskel peeti Ida-Virumaal kinni kaheksa inimest, keda kahtlustatakse kelmustes, neist kuus on praegu ka vahi alla võetud.

Kelmustes kahtlustatavad kaks naist ja kuus meest tegutsesid alates mullu suvest Eesti suuremates linnades. "Kasutati ära isikuid, kelle nimele siis võeti erinevaid kas laene, kiirlaene või muid kohustusi, näiteks järelmaksu peale tooteid," rääkis Põhja ringkonnaprokuratuur vanemprokurör Katrin Pärtlas "Aktuaalsele kaamerale".

Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse vanem Toomas Jervson lisas, et kinnipeetud kasutasid ära materiaalselt vähekindlustatud inimesi, püüdes neilt välja petta allkirju lepingutele ja ka ID-kaarte, mis oli neile selleks vajalik.

"Nad vahendasid siis n-ö erinevaid krediite, millest inimene, kes selle kohustuse formaalselt võttis, muidugi raha ei saanud," selgitas Jervson.

Vahel maksti kannatanutele nende andmete eest 50-200 eurot. Teistel juhtudel lubati raha anda, kuid seda ei tehtud. Kokku on kannatanuid üle saja ja tekitatud kahju on vähemalt 200 000 eurot.

Kahtlustatavate käest võeti ära ka hulgaliselt vara, mis on tõenäoliselt samuti saadud kuritegelikul teel. Umbes kakskümmend autot ja kümneid tuhandeid eurosid sularaha.

Praegu ei ole vahi all olevatele inimestele esitatud kahtlustust organiseeritud kuritegevuses, kuid politsei ja prefektuuri hinnagul ei pruugi see nii jääda.

Kelmuses süüdimõistmisel on maksimaalne karistus viis aastat vangistust. Organiseeritud kuritegevuse puhul on karistus aga oluliselt suurem.

 

Toimetaja: Priit Luts



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: