Kenderi kaitsja: küsimus on rohkem kunsti- kui sõnavabaduses ({{commentsTotal}})

Lapsporno valmistamises ja levitamises süüdistatavat Kaur Kenderit kohtus kaitsev advokaat Paul Keres ütles, et juhtum kujutab endast põhimõttelist väärarusaama, justkui riik võib hakata määratlema, millised nišikunstid ja vähemusgrupid on aktsepteeritavad ja millised mitte.

"Ringvaatele" intervjuu andud Keres ei saanud rääkida protsessi detailidest, sest kohtuistung on kinniste uste taga.

Küsimusele, miks on istung kinnine, olgugi et laias laastus on küsimus sõnavabaduses, vastas ta: "Kui korrektne olla, siis see ei ole sõnavabaduse, vaid kunsti case."

Advokaat selgitas, et sõnavabadus on põhiseaduses kaitstud vabadus, aga sellest veel kangem on kunstivabadus.

"Sest kunstivabaduse kohta põhiseaduses ei öelda, et seda piirata võib. Mis tähendab, et seda võib piirata ainult teiste isikute põhiõiguste kaitseks. Mis omakorda tähendab seda, et kui kedagi süüdistatakse mingi keelatud või ebaseadusliku kunstiteose loomises, siis sellega peaks alati kaasnema kellegi kahjustamine, et tekiks riigi karistusõigusliku sekkumise koht," rääkis Keres.

Keres avaldas lootust, et protsess läheb veelgi huvitavamaks siis, kui sisse tuuakse USA temaatika. Ta tuletas meelde, et Kender kirjutas teose USA-s ja postitas teksti välisriigi serverisse.

"Seega selleks, et Kender Eestis süüdi mõista, peab see tegu olema karistatav ka USA-s. Ühendriikides kirjanduse üle aga kohut eriti ei mõisteta. Viimase neljakümne aasta jooksul on olnud ainult üks juhtum, kus puhtalt tekstipõhise lapsporno tootmise tõttu on keegi süüdi mõistetud. See on väga erandlik juhtum, mis minu hinnangul ei ole Kenderi asjaoludele ülekantav," märkis Keres.

Advokaadi sõnul leiab prokuratuur kõigele vaatamata, et kuritegu seisneb selles, et Kender on kirjutanud ühest fiktiivsest lapsest fiktiivse loo, kuidas ta fiktiivselt tapetakse.

"Ehk siis Kender oma teosega sünnitas ühe tegelase, siis oma teoses vägistas ta ära, siis tappis ta ära eriti julmal ja vastikul kombel. Nüüd prokuratuur leiab, et selle eest tuleb karistada," lausus advokaat.

Keres ei soovinud ennustada, milliseks kujuneb kohtuotsus. "Mõistetakse ta süüdi või mõistetakse ta õigeks, halb on ta igal juhul. Kogu juhtum kujutab endast põhimõttelist väärarusaama, et riik võib hakata määratlema, millised nišikunstid ja vähemusgrupid on aktsepteeritavad ja millised mitte."

Toimetaja: Priit Luts



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: