Lobjakas ja Loone "Foorumis": Venemaa käitub ratsionaalselt ({{commentsTotal}})

"Foorumis" võeti seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukord. Stuudios arutasid Eesti-Vene suhete ning Venemaa käitumise üle Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Evelyn Kaldoja ja Ahto Lobjakas. Stuudios märgiti, et Venemaa tempokas relvastumine pole niivõrd seotud plaaniga NATO-ga sõdima hakata, vaid eeskätt santaaž ja Putini viimane argument, millega mõjutada. Kolumnist Ahto Lobjakas ja riigikogu liige Oudekki Loone leidsid muu hulgas, et Venemaa käitumine on praegusel ajal ratsionaalne, kuivõrd Venemaa lähtub omaenda isiklikest huvidest.

*Mis puudutab vahetut ohtu Balti riikidele, siis potentsiaalne oht on olemas. Venemaa on ettearvamatu, sest seda juhib ainuvalitseja, kelle peas ei tea keegi, mis toimub. Ses mõttes peavad riigijõud lähtuma kõige halvimast stsenaariumist, olgugi, et see on väga ebatõenäoline.
*Venemaa eesmärk on saada globaalseks administraatoriks – lükata troonilt Ameerika ühendriigid. Venemaa irratsionaalsust näitab see, et Venemaa ei ole siiamaani oma naftasõltuvusest üle saanud.
*Kuna Putin on end pankrotti mänginud, siis relvajõud on tema ainuke argument, millega mõjutada.
*Kuna me ise ei suuda tagada julgeolekut omaenda jõududega tagada, siis vajame siin võimalikult suurt NATO-kontingendi kohalolu. Venemaa süüdistamine siinse NATO kohaolu eest on lihtsalt ettekääne.
*Venemaa ettearvamatus ei ole müüt. Venemaa on ettearvamatu, sest Venemaa oskab hoida oma plaane hästi saladuses.
*Venema eluliselt tähtis tsoon on endine Nõukogude liit ja me oleme kindlasti selles tsoonis, kus Venemaa soovib oma võimu ja sõnaõigust taastada.
*Venemaa tahab ümbritseda end puhvriga, kus ei oleks konkurentsivõimeliste riikide suurjõudusid. Ma ei usu, et Venemaa kavatseb NATO-ga sõdima hakata, aga Venemaa kavatseb santaažiga tekitada olukorda, et meile ei tekiks siia arvestatavat NATO-kontingenti, sest seda ta kardab.
*Me oleme veri ninast väljas pingutanud selle nimel, et meil oleks iseseisev kaitsevõime ja see on meil olemas.
*Venemaa ei ole ettearvamatu, Venemaa käitub ratsionaalselt oma enda huvidest lähtudes.
*Sõjahüsteeria ei ole Eestis kindlasti kasulik, sest siis võivad meie oma kodanikud hakata käituma ettearvamatult. Kui igaühel Narvast kuni Kuressaareni on sotsiaalne kindlus, siis teda sõjahüsteeriatega ei liiguta.
*Kui vaadata, mida Putin on viimasel ajal teinud, siis on ta teinud muu hulgas käike ka selle nimel, et Lääneriigid teda aktsepteeriksid.
*Ma arvan, et Venemaad me ei peakski kartma – Venemaal on teatud huvid, meil on teatud huvid. Isegi, kui on õige, et Venemaa tahab siin kehtestada oma ülemvõimu, ei tähenda see, et ta kavatseb seda homme, ta võib kavatseda seda 100 aasta pärast. Meie huvides on see, et ta kavatseks seda koguaeg 100 aasta pärast.
*Kremlist öeldakse igasuguseid asju – üks asi on Vene propaganda, teine on Venemaa tegelikud käigud. Meie eesmärk on käituda oma huvidest lähtudes, mitte kuulata Venemaa propagandat.
*Võiks ära lõpetada analüüsimise, kas Venemaa on meie vaenlane või meie sõber.
*See, kas Venemaa ründab, ei sõltu sellest, kuidas meie reageerime.
*Mis rohkem muret teeb – olukorras, kus Venemaa majandus langeb, toimub päris meeletu relvastumine. Küsimus on, kelle vastu? Kui suurel riigil ei ole silmnähtavat julgeolekuohtu, ammugi et keegi teda ründab, siis mis põhjus on sel riigil sellise tempoga relvastuda? Selles see oht peitubki.
*NATO puhul on ikkagi tegemist heidutusega, kui see olukord viib kokkupõrkeni, siis ei tea, mis maailmaga saab.
*Venemaa ei aktsepteeri neutraalseid jõude, Venemaa aktsepteerib oma naabruses ainult vaenlasi või satelliite.

Arvamuslauas

*See on päris karm narratiiv, et „vaene Venemaa, peab igale poole sisse tungima“.
*See 2%, ega me ei anna seda anonüümselt NATO kassasse. Eesti riik tegeleb ka omaenda enesekaitsega.
*Paljudel parteidel on lihtsam osutada Putinile, mitte Narvale ja Sillamäele.
*25 aastaga oleme saavutanud selle, et vene noored pea et rohujuure tasandil näitavad Eesti võimule keskmist sõrme.
*Meil on sõjaolukorras tekkinud tendents pidada rumalaid inimesi ka kohe Kremli agentideks.
*Venemaal on oma ratsionaalsus – sõjaline tugevus nii sees kui väljas.
*Me ei tohi naerda naabri üle, kellel on selline asi nagu iseseisev kaitsevõime.

Toimetaja: Merit Maarits



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: