Potentsiaalselt ohtlike droonide teema on ministeeriumis laual ({{commentsTotal}})

Aprillis harjutasid Kuperjanovi pataljoni sõdurid koos ameeriklastega Võrus linnalahingut, millest annab elava ülevaate sündmustest tehtud droonivideo. Selle filmis Võrumaa Teataja, aga mitte alati pole teada, kelle aparaat taevas siriseb. Majandusministeerium arutab praegu, millistel alustel potentsiaalselt ohtliku drooni võiks alla tuua ja kuidas seda teha.

"Kui me käisime riigikaitse komisjoniga Lõuna-Eestis, siis nii Kuperjanovi pataljoni ohvitserid, Võru KL maleva inimesed, setud kui ka piirivalvurid rääkisid, et droonide lennud on kordades suurenenud. Kusjuures, need droonid ei lenda ainult metsa või põllu kohal, vaid ka sõjaliste ja kaitseväe objektide kohal ning piki piiri," rääkis erukindral ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots "Aktuaalsele kaamerale".

"Meil on droonide kasutamine üldse julgeoleku, riigikaitse tagamise poolelt reguleerimata," lisas Laaneots.

Kui drooni lennutaja pole lennuametit sellest teavitanud, ei juhtu midagi. "Lihtsalt oleks oht, et ta põrkab mingi muu lendava lennuvahendiga kokku. Muud midagi," rääkis OÜ Eli tegevjuht Tõnu Vaher.

Droon võib mõne muu lendava objektiga kergesti kokku põrgata, sest see on väike ja ilma tehniliste vahenditeta on seda peaaegu võimatu avastada. Eriti keeruline on drooni märgata just linna kohal.

"Kui olemas on radarsüsteemid, mis suudavad drooni jälgida – põhimõtteliselt nad suudavad neid jälgida väga kitsastes alades, piiri ääres või kuskil mujal. Linna kohal või urbaniseeritud keskkonnas drooni avastada saab ainult inimene. Ega lennuamet sellest muud moodi teada ei saagi, kui inimene sellest teavitab," nentis Vaher.

Mida teha, kui n-ö paha droon on avastatud? Majandusministeerium kavandab lennundusseadusse kirjutada mehitamata õhusõiduki mõiste. Praegu arutatakse, millistel tingimustel drooni alla tuua.

"Arutame koos sise- ja kaitseministeeriumiga võimalusi, et kui keegi peaks lennutama drooni riigile oluliste objektide kohal, siis mida selle objekti allatoomiseks teha ja mis moodi see alla tuua," rääkis MKM lennundustalituse juhataja Priit Rifk.

Eelnõu peaks käesoleval aastal jõudma valitsusse kooskõlastamiseks.

Toimetaja: Merit Maarits



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: