Rootsi kaitseminister: Venemaa on langetanud sõjalise jõu kasutamise künnist
Agressiivne Venemaa on langetanud sõjalise jõu kasutamise künnist, ütles Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist.
"Krimmi ebaseaduslik annekteerimine ja ja separatistide toetamine Ida-Ukrainas on Euroopa julgeolekukorraldusele suurim väljakutse alates selle loomisest 25 aastat tagasi," ütles reedel algaval Lennart Meri konverentsil osalev Hultqvist.
Olukord Euroopas on Venemaa Ukraina-vastase agressiooni ja provokatiivse käitumise tõttu muutunud selgelt ebakindlamaks, lausus Rootsi kaitseminister BNS-ile, lisades, et valitsus ei näe siiski vahetut sõjalise agressiooni ohtu Rootsile.
Euroopa on tema sõnul silmitsi senisest provokatiivsema ja destabiliseerivama Venemaaga, kes on langetanud sõjalise jõu kasutamise künnist, rikub rahvusvahelist õigust ja distantseerub lääne väärtustest.
"Selles mõttes on loomulik, et kaitse- ja julgeolekupoliitikat arutatakse värske huviga. Ma tervitan seda debatti ja me püüame olla võimalikul avatud selles osas, mida me teeme," ütles Rootsi kaitseminister BNS-ile.
Hultqvist lausus, et Rootsi relvajõud jälgivad tähelepanelikult olukorda Läänemere ümbruses ja kohandavad oma valmisolekut vastavalt olukorrale. "Samas on selge, et halvenenud julgeolekuolukord tähendab, et me peame oma sõjalisi võimeid kohandama."
Tänavune Lennart Meri konverents (LMK) kannab pealkirja "Luues uut normaalsust" ning keskendub Euroopa ja NATO tulevikule.
Reedest pühapäevani peetav, järjekorras juba kümnes, konverents toob Tallinnasse kokku tipp-poliitikuid ja säravamaid poliitilisi mõtlejaid kogu maailmast.
Konverentsi avapaneelis “Uus normaalsus: Lääne lõpp?” osaleb LMK patroon president Toomas Hendrik Ilves koos Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi ja Prantsuse euroministri Harlem Désiriga.
Ebakindla rahvusvahelise olukorra taustal arutavad poliitikategijad ja analüütikud muu hulgas teemasid nagu põgenikekriis, mis ei ähvarda üksnes rebida puruks Euroopa Liitu vaid ka liikmesriike endid. Universaalsed liberaalsed väärtused, mis on Lääne demokraatiate nurgakiviks, on ühtäkki saanud külge hinnasildi, mida kõik valitsused ei ole valmis maksma. Kuidas võidelda massirände põhjustega ja kindlustada Euroopa piirid? Kuidas aidata piiririikidel põgenike sissevooluga toime tulla ja jagada vastuvõtvate riikide vahel koormat? Need küsimused nõuavad nii mõistust kui tundlikkust paneelilt, milles osalevad Timmermans, Eesti välisminister Marina Kaljurand, Makedoonia välisminister Nikola Poposki ja Saksa Ida-Euroopa Uuringute Ühingu president Ruprecht Polenz.
Kui Wales’i tippkohtumine suunas NATO fookuse tagasi territoriaalkaitsele, siis Varsssavi kohtumine juulis peab otsustama praktilise tegevuse üle. Piiririigid ootavad märgatavat üksuste kohalolekut, mis tagaks heidutuse ja sõjalise võimekuse Venemaa võimaliku rünnaku puhul. Teised leiavad, et see läheks vastuollu NATO-Venemaa kokkuleppega. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist, NATO asepeasekretär Alexander Vershbow, Prantsuse kaitseministeeriumi kaitsepoliitika direktor Philippe Errera ja Poola välisminister Witold Waszczykowski arutlevad, millised võimalused on NATO otsustajatel, et neid vastakaid seisukohti lepitada.
Euroopa tuleviku üle arutavad endine Poola välisminister ja Harvardi Ülikooli vanemteadur Radosław Sikorski, Venemaa Rahvusvaheliste Suhete Nõukogu direktor Andrey Kortunov, Liberaalse Strateegia Keskuse esimees Ivan Krastev ja Euroopa Ülemkogu presidendi välispoliitika nõunik Riina Kionka.
McCain´i Instituut korraldab paneeldiskussiooni USA presidendivalimiste teemal, milles saavad sõna Atlandi Nõukogu vanemteadurid Ian Brzezinski ja Daniel Vajdich, Blue Star Strategies asutaja Sally Painter ja Trumani Rahvusliku Julgeoleku projekti poliitikadirektor Leigh O’Neill. Paneeli juhib McCain´i Instituudi tegevdirektor Kurt Volker.
Konverentsi ametliku avapäeva eel, 12. mail toimub LMK väljasõit Narva, et Narva kolledžis koos kohalike ekspertidega uurida, “mida kardab Narva.” Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete pingestumine pärast sündmusi Ukrainas 2014. aastal on tekitanud elavaid arutelusid kahe geopoliitilise jõu kokkupuutealal elavate kogukondade stabiilsusest ja hingeseisundist.
Julgeoleku- ja välispoliitika ringkondades on jätkuvalt suur huvi Venemaa infokanalite mõju vastu narvalastele. Mida arvavad pingestunud olukorrast narvalased ise? Diskussioonis Narva Kolledžis osalevad selle direktor Kristina Kallas, narvalanna Maria Ossipovskaja, USA Atlandi Nõukogu teadur Ben Nimmo ja Hudsoni Instituudi Venemaa analüütik Andrei Piontkovski. Vestlust modereerib analüütik ja telekanali CNN Moskva büroo endine juht Jill Dougherty.
Konverents algab reede, 13. mai õhtul kell 17 ning lõpeb pühapäeva 15. mai lõuna ajal.
Täpsema päevakavaga saab end kursis hoida Lennart Meri Konverentsi kodulehel.
Toimetaja: Marek Kuul
Allikas: BNS