Eesti piiril konfiskeeritud 1000-aastane mõõk anti Ukrainale tagasi ({{commentsTotal}})

{{1463053036000 | amCalendar}}

Täna keskpäeval anti Ukrainale tagasi viikingiaegne mõõk, mis toodi möödunud aasta detsembris ebaseaduslikult Eestisse ning mille maksu- ja tolliamet konfiskeeris Eesti-Vene piiril.

Ukraina kultuurikeskuses toimunud üleandmistseremoonial andis muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja-arendusdirektor Carolin Pihlap Ukraina kultuuriministeeriumi muuseumide ja kultuuriväärtuste valitsuse juhataja Vassili Rožkole üle viikingiaegse mõõga, mis on Ukraina territooriumilt ebaseaduslikult üles kaevatud ja välja viidud ning mis mullu detsembris jõudis Venemaalt Eestisse ja konfiskeeriti rutiinse piirikontrolli käigus Luhamaa piiripunktis.

Mõõga vastuvõtmiseks saabus Eestisse Ukraina kultuuriministeeriumi kolmeliikmeline delegatsioon, kuhu kuulub lisaks Rožkole ka kaks Ukraina eksperti.

Mõõga üleandmise tseremoonial esinevad sõnavõtuga Ukraina suursaadik Eestis Viktor Kryzhanivsky ja kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa.

Kultuuriministeeriumi esindaja, ministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa sõnul on juhtum, kus Ukrainas ebaseaduslikult välja kaevatud mõõk läbi Venemaa Eestisse jõudis, julgustavaks näiteks tõhusast rahvusvahelisest piiriülesest koostööst.
 
"Kultuuriväärtuste, eriti arheoloogiapärandi rüüstamine, ebaseaduslik väljavedu ja piiriülene kaubandus on tõsine ja kõiki riike kõnetav probleem, millega võitlemisel on operatiivne rahvusvaheline koostöö hädavajalik. Tunnustame Ukraina osapoole tõhusat eksperdikoostööd omaniku kindlakstegemise edukas lõpuleviimises,“ lisas Reimaa.

"Mida rohkem riigid omavahel operatiivselt infot vahetavad ja suhtlevad, seda suurema tõenäosusega saadakse ebaseaduslikud leiud kätte ja on võimalik nad algsele omanikule tagastada enne kui need interneti avarustes lugematutesse oksjonikeskondadesse kaovad,“ selgitas muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor ja mõõga omaniku kindlakstegemise töögrupi juhtivekspert Linda Lainvoo.

"Mõõga kinnipidamine ja tagastamine päritolumaale ei ole töövõit mitte üksnes Eestile ja Ukrainale, see on oluline sündmus võitluses ülemaailmse kultuuriväärtuste musta turuga," ütles Lainvoo.

Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna peaspetsialisti Aleksander Miksjuki sõnul on avastatu mõõga puhul tegemist maksu- ja tolliameti jaoks seni ühe kõige haruldasema kultuuriväärtusliku leiuga seni avastatud müntide ja medalite kõrval.

2015. aasta detsembris konfiskeerisid Eesti tolliametnikud Luhamaa piiripunktis Venemaalt Eestisse saabunud veokist kahtlase terava eseme, mis ekspertiisi tulemusel osutus 10. või 11. sajandist pärinevaks viikingiaegseks mõõgaks.

Ukraina pöördus Eesti poole ning esitas tõendid, mille alusel tehtud ekspertiisi tulemusena leidis kinnitust fakt, et konfiskeeritud mõõk pärineb Ukrainast Volonõi oblastist, kust see illegaalselt maast välja on võetud ning seejärel mustale turule liikvele läinud.

Mõõk on tugevalt korrodeerunud ning Ukrainasse tagasi jõudes läheb koheselt ekspertide käe alla konserveerimisele. Ukraina delegatsioon lahkub Eestist koos tagastatud mõõgaga 13. mail.

Toimetaja: Marju Himma



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: