Kristina Kallas: narvakate lojaalsust ei tohiks pidevalt küsimärgi alla panna ({{commentsTotal}})

Homme algab Tallinnas traditsiooniline Lennart Meri konverents. Selle eel toimus Narva kolledžis arutelu, kuidas Euroopa Liidu ja Venemaa pingestunud suhted mõjutavad julgeolekut piirilinnas.

Vaatamata sellele, et Vene maailma doktriin, mille Putin kaks aastat tagasi välja käis, on läbi kukkunud ja Ukraina idaosas loodetud edu ei saavutatud, on Eesti endiselt Venemaa strateegilise huvi objekt. Hübriidsõda jätkub ja provokatsioonide oht püsib, vahendas "Aktuaalne kaamera" konveretnsil öeldut.

Hudsoni instituudi Venemaa analüütik Andrei Piontkovski sõnas, et Putini ees seisavad mitmed suured probleemid: "Vargalik majandus on läbi kukkunud, elatustase langeb, elanikkonnale on vaja midagi süüa, et oma võimu õigustada."

Piontkovski ennustas, et Putin tahab väga proovile panna NATO valmisolekut artikkel 5 täitmisel. "Nii et täielikult välistada Venemaa sekkumist ei saa," sõnas ta.

USA Atlandi nõukogu teadur Ben Nimmo nimetas Putinit võimaluste otsijaks. Ehk kui sekkumiseks on pinnas soodne, siis seda ka tehakse. Eestis pole aga praegu ei separatistlikke liikumisi ega teravaid rahvuspingeid, mida Venemaa võiks ära kasutada. Ka Narva elanikud ei soovi oma koduõuele uut Donbassi.

"Inimesed, kes siin elavad, tegid oma valikud. Nemad on eestlased, selles mõttes, et nad elavad Eestis ja tunnevad, et siin on nende kodumaa," selgitas Narva Elanik Maria Ossipovskaja.

Narva kolledži direktori Kristina Kallase sõnul on Narva separatismi teema täiesti alusetu, ning keskenduda tuleks piirialadel elavate inimeste majandusprobleemide lahendamisele.

"Et inimestel oleks töö, et inimestel oleks turvatunne, inimestel oleks kuuluvustunne. Ja siis kaob võimalus ka naaberriigi presidendil leida võimalus siin [sekkuda]. Ei pea ega saa tekitada rahulolu sellega, et hommikust õhtuni panna küsimärgi alla siinsete inimeste lojaalsust," sõnas Kallas.

Samas kinnitas Kristina Kallas, et Venemaa hakkab ka edaspidi negatiivselt mõjutama rahvussuhteid Eestis ja sellega tuleks arvestada.

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: