Rõivas ÜRO julgeolekunõukogusse pürgimise kriitikast: tõsiseltvõetavat alternatiivi pole pakutud ({{commentsTotal}})

Peaminister Taavi Rõivas
Peaminister Taavi Rõivas Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Peaminister Taavi Rõivas kommenteeris kriitikat, mis on tabanud valitsuse plaani viia Eesti ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Tema sõnul ei ole kritiseerijad alternatiivi välja pakkunud ning eesmärk mitte midagi teha ei ole tema jaoks veenev.

Valitsuse plaan pürgida ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks on viimasel ajal Eestis järjest rohkem diskussiooni pakkunud pävides ka mõjukatelt poliitikutelt ja ekspertidelt kriitikat.

Näiteks on seda plaani kritiseerinud endine peaminister ja veteranpoliitik Mart Laar, kes ütles möödunud aasta lõpus Postimehele antud intervjuus, et Eesti ajutine liikmelisus ÜRO Julgeolekunõukogus tooks meile rohkem kahju kui kasu. "Räägitakse rahvusvahelise autoriteedi ja julgeoleku kasvust. Küsiksin, kas see ikka on nii.

Niikuinii ei saa ajutine liige seal eriti midagi otsustada, sest kui ka tahta seal midagi läbi suruda, võib alati tulla keegi, kes paneb veto peale," arvas Laar.

Hiljuti arvustas seda ambitsiooni ka president Toomas Hendrik Ilves, kes leiab samuti, et alaliste liikmete vetoõigus seab Eestile teatud piirangud.

Ilvese hinnangul on Eestil olulisemaid väljakutseid kui julgeolekunõukogu liikmesus. "See pigem kuulub sinna ajastusse, kus oli nüüd tühi tunne, et nüüd me oleme saanud NATO-sse, nüüd me oleme saanud Euroopa Liitu, et mis on meie järgmine suur väljakutse. Ma arvan, et Eesti riigi suur väljakutse on sellises turbulentsis nagu on praegu Euroopa Liit, nagu on NATO, on, et meile ei tehta liiga," ütles president "Aktuaalsele kaamerale".

Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo arvab, et on raske mõõta Eesti võimaliku osalemise kasu ning pigem on tegu enesetõestusega.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu lisas, et need ressursid, mida tuleb selleks kulutada nende kolme-nelja aasta jooksul, et olla ÜRO lulgeolekukomitee ajutine liige aastatel 2020–21 saavad olema kindlasti suuremad kui see reaalne kasu, mida me sellest saame.

Kui selles küsimuses on mõttelaadi erinevus, siis pole midagi parata

Peaminister Taavi Rõivas kommenteeris ERR-i uudisteportaalile eeltoodud kriitikat järgmiselt. "Kui selles küsimuses on mõttelaadi erinevus, siis pole midagi parata," ütles Rõivas.

"Ükski nendest ekspertidest ei ole pakkunud tõsiseltvõetavat alternatiivi ÜRO julgeolekunõukogusse pürgimise kõrvale. Eesmärk mitte midagi teha ei ole minu jaoks veenev," lisas peaminister.

"President Lennart Meri ütles oma esimeses kõnes 6. oktoobril 1992. aastal, et Eesti on olnud Rahvasteliidu aktiivne liige ja jääb rahvusvaheliselt aktiivseks. Me kavatseme täiel häälel ja kogu oma tahtega kaasa rääkida ning koostööd süvendada ÜRO-s, Euroopa Nõukogus ja mujal. Just seda visiooni me täna ellu viime. Mina leian, et väike riik ei saa lubada endale passiivset välis- ja julgeolekupoliitikat. Me peame tegema kõik selleks, et tugevdada oma liitlassuhteid ja olla maailma välis- ja julgeolekut puudutavate otsuste juures," märkis Rõivas.

Ettevalmistustele pool miljonit aastas

Rõivas rääkis, et riigi eelarvestrateegias on valitsus eraldanud otsustajate ringi püüdlemiseks kokku pool miljonit eurot aastas, mis on eelkõige mõeldud Eesti ÜRO esinduse suurendamiseks ja kampaania läbi viimiseks.

ÜRO julgeolekunõukogu prioriteet ja selleks eraldatav raha tuleb aga tema sõnul lahus hoida muudest välisministeeriumi sisemistest struktuuri- ja personalimuudatustest.

"ÜRO püüdluse jaoks mõeldud pool miljonit eurot aastas ei tule välisministeeriumi eelarvest. See raha lisatakse sinna ja on juba eelarvestrateegias ette varutud. Minu hinnangul ei kaalu see pool miljonit aastas kindlasti üles seda, et välispoliitikas passiivseks muutuda," sõnas Rõivas.

Suurendaks Eesti rahvusvahelist mõju, mainet ja tuntust

"Julgeolekunõukogu on ÜRO tähtsaim ja kaalukaim asutus, mille liikmena saaks Eesti osaleda maailma eri paigus toimuvate sündmuste mõjutamisel ja lahendamisel," ütles ta vastates küsimusele, millist kasu Eesti julgeolekunõukogu ajutise liikmena saaks.

"Eesti räägib välis- ja julgeolekupoliitilistel teemadel kaasa riigi sees, Põhjala-Balti regioonis, Euroopa Liidus ja NATO-s. Usaldusväärse riigina peame me kaasa mõtlema ka globaalsete probleemide lahendamises. See ei ole pelgalt ambitsioon, vaid see on meie riigi kohustus."

"ÜRO Julgeolekunõukogus on Eestil võimalik ühe laua taga olla maailma kõige mõjukamate riikidega – Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, USA ja Ühendkuningriigi – ning seista ülemaailmset julgeolekupoliitikat puudutava info ja otsuste epitsentris, mitte seirata seda kõrvaltvaatajana eemalt. Kui väidetakse, et ÜRO on mõttetu koht, siis just kohalolu julgeolekunõukogus annab meile ühe võimaluse suunata ÜRO tegevusi konstruktiivsemaks ja läbipaistvamaks," leidis Rõivas.

"Arvestades, et iga agressioon, liikmesriigi vastu toimepandud sõjaline akt või ka enesekaitseõiguse rakendamine jõuab julgeolekunõukogu arutelule, oleks see Eesti jaoks hindamatu võimalus tegeleda maailma probleemidega süvitsi. Samuti oleks see kogemus, mis suurendaks meie rahvusvahelist mõju, mainet ja tuntust," selgitas peaminister.

Leedu kuulumine julgeolekunõukogusse aitas Ukraina kriisi tähelepanu all hoida

Rõivas rääkis ka, et Eesti on alati seisnud selle eest, et ÜRO julgeolekunõukogus oleks esindatud vähemalt üks riik meie regioonist, kes mõistaks ja seisaks meie regiooni julgeolekuprobleemide eest. "Aastaks 2020 on Eesti olnud 30 aastat ÜRO liige ning meil on moraalne vastutus ka ise seda koormat kanda."

Peaminister tõi hea näitena Leedu liikmesust julgeolekunõukogus aastatel 2014-2015, mil toimus Euroopa julgeolekut otseselt mõjutav Ukraina-Venemaa konflikt. "See näitas, kuivõrd oluline on mõne siin piirkonnas asuva ja samameelse riigi kuulumine julgeolekunõukogusse. Liikmesus võimaldas probleemi pidevalt päevakorras hoida ja asjassepuutuvatele survet avaldada, sest paraku ei mõista kogu maailm meie regiooni julgeolekuprobleeme," lõpetas Rõivas.



Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: