Rõivas ÜRO julgeolekunõukogusse pürgimise kriitikast: tõsiseltvõetavat alternatiivi pole pakutud ({{commentsTotal}})

Peaminister Taavi Rõivas
Peaminister Taavi Rõivas Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Peaminister Taavi Rõivas kommenteeris kriitikat, mis on tabanud valitsuse plaani viia Eesti ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Tema sõnul ei ole kritiseerijad alternatiivi välja pakkunud ning eesmärk mitte midagi teha ei ole tema jaoks veenev.

Valitsuse plaan pürgida ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks on viimasel ajal Eestis järjest rohkem diskussiooni pakkunud pävides ka mõjukatelt poliitikutelt ja ekspertidelt kriitikat.

Näiteks on seda plaani kritiseerinud endine peaminister ja veteranpoliitik Mart Laar, kes ütles möödunud aasta lõpus Postimehele antud intervjuus, et Eesti ajutine liikmelisus ÜRO Julgeolekunõukogus tooks meile rohkem kahju kui kasu. "Räägitakse rahvusvahelise autoriteedi ja julgeoleku kasvust. Küsiksin, kas see ikka on nii.

Niikuinii ei saa ajutine liige seal eriti midagi otsustada, sest kui ka tahta seal midagi läbi suruda, võib alati tulla keegi, kes paneb veto peale," arvas Laar.

Hiljuti arvustas seda ambitsiooni ka president Toomas Hendrik Ilves, kes leiab samuti, et alaliste liikmete vetoõigus seab Eestile teatud piirangud.

Ilvese hinnangul on Eestil olulisemaid väljakutseid kui julgeolekunõukogu liikmesus. "See pigem kuulub sinna ajastusse, kus oli nüüd tühi tunne, et nüüd me oleme saanud NATO-sse, nüüd me oleme saanud Euroopa Liitu, et mis on meie järgmine suur väljakutse. Ma arvan, et Eesti riigi suur väljakutse on sellises turbulentsis nagu on praegu Euroopa Liit, nagu on NATO, on, et meile ei tehta liiga," ütles president "Aktuaalsele kaamerale".

Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo arvab, et on raske mõõta Eesti võimaliku osalemise kasu ning pigem on tegu enesetõestusega.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu lisas, et need ressursid, mida tuleb selleks kulutada nende kolme-nelja aasta jooksul, et olla ÜRO lulgeolekukomitee ajutine liige aastatel 2020–21 saavad olema kindlasti suuremad kui see reaalne kasu, mida me sellest saame.

Kui selles küsimuses on mõttelaadi erinevus, siis pole midagi parata

Peaminister Taavi Rõivas kommenteeris ERR-i uudisteportaalile eeltoodud kriitikat järgmiselt. "Kui selles küsimuses on mõttelaadi erinevus, siis pole midagi parata," ütles Rõivas.

"Ükski nendest ekspertidest ei ole pakkunud tõsiseltvõetavat alternatiivi ÜRO julgeolekunõukogusse pürgimise kõrvale. Eesmärk mitte midagi teha ei ole minu jaoks veenev," lisas peaminister.

"President Lennart Meri ütles oma esimeses kõnes 6. oktoobril 1992. aastal, et Eesti on olnud Rahvasteliidu aktiivne liige ja jääb rahvusvaheliselt aktiivseks. Me kavatseme täiel häälel ja kogu oma tahtega kaasa rääkida ning koostööd süvendada ÜRO-s, Euroopa Nõukogus ja mujal. Just seda visiooni me täna ellu viime. Mina leian, et väike riik ei saa lubada endale passiivset välis- ja julgeolekupoliitikat. Me peame tegema kõik selleks, et tugevdada oma liitlassuhteid ja olla maailma välis- ja julgeolekut puudutavate otsuste juures," märkis Rõivas.

Ettevalmistustele pool miljonit aastas

Rõivas rääkis, et riigi eelarvestrateegias on valitsus eraldanud otsustajate ringi püüdlemiseks kokku pool miljonit eurot aastas, mis on eelkõige mõeldud Eesti ÜRO esinduse suurendamiseks ja kampaania läbi viimiseks.

ÜRO julgeolekunõukogu prioriteet ja selleks eraldatav raha tuleb aga tema sõnul lahus hoida muudest välisministeeriumi sisemistest struktuuri- ja personalimuudatustest.

"ÜRO püüdluse jaoks mõeldud pool miljonit eurot aastas ei tule välisministeeriumi eelarvest. See raha lisatakse sinna ja on juba eelarvestrateegias ette varutud. Minu hinnangul ei kaalu see pool miljonit aastas kindlasti üles seda, et välispoliitikas passiivseks muutuda," sõnas Rõivas.

Suurendaks Eesti rahvusvahelist mõju, mainet ja tuntust

"Julgeolekunõukogu on ÜRO tähtsaim ja kaalukaim asutus, mille liikmena saaks Eesti osaleda maailma eri paigus toimuvate sündmuste mõjutamisel ja lahendamisel," ütles ta vastates küsimusele, millist kasu Eesti julgeolekunõukogu ajutise liikmena saaks.

"Eesti räägib välis- ja julgeolekupoliitilistel teemadel kaasa riigi sees, Põhjala-Balti regioonis, Euroopa Liidus ja NATO-s. Usaldusväärse riigina peame me kaasa mõtlema ka globaalsete probleemide lahendamises. See ei ole pelgalt ambitsioon, vaid see on meie riigi kohustus."

"ÜRO Julgeolekunõukogus on Eestil võimalik ühe laua taga olla maailma kõige mõjukamate riikidega – Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, USA ja Ühendkuningriigi – ning seista ülemaailmset julgeolekupoliitikat puudutava info ja otsuste epitsentris, mitte seirata seda kõrvaltvaatajana eemalt. Kui väidetakse, et ÜRO on mõttetu koht, siis just kohalolu julgeolekunõukogus annab meile ühe võimaluse suunata ÜRO tegevusi konstruktiivsemaks ja läbipaistvamaks," leidis Rõivas.

"Arvestades, et iga agressioon, liikmesriigi vastu toimepandud sõjaline akt või ka enesekaitseõiguse rakendamine jõuab julgeolekunõukogu arutelule, oleks see Eesti jaoks hindamatu võimalus tegeleda maailma probleemidega süvitsi. Samuti oleks see kogemus, mis suurendaks meie rahvusvahelist mõju, mainet ja tuntust," selgitas peaminister.

Leedu kuulumine julgeolekunõukogusse aitas Ukraina kriisi tähelepanu all hoida

Rõivas rääkis ka, et Eesti on alati seisnud selle eest, et ÜRO julgeolekunõukogus oleks esindatud vähemalt üks riik meie regioonist, kes mõistaks ja seisaks meie regiooni julgeolekuprobleemide eest. "Aastaks 2020 on Eesti olnud 30 aastat ÜRO liige ning meil on moraalne vastutus ka ise seda koormat kanda."

Peaminister tõi hea näitena Leedu liikmesust julgeolekunõukogus aastatel 2014-2015, mil toimus Euroopa julgeolekut otseselt mõjutav Ukraina-Venemaa konflikt. "See näitas, kuivõrd oluline on mõne siin piirkonnas asuva ja samameelse riigi kuulumine julgeolekunõukogusse. Liikmesus võimaldas probleemi pidevalt päevakorras hoida ja asjassepuutuvatele survet avaldada, sest paraku ei mõista kogu maailm meie regiooni julgeolekuprobleeme," lõpetas Rõivas.



eesti eesistumise avakontsert
Kaia KanepiKaia Kanepi
Kaia Kanepi kaotas Wimbledonis heitlikult kulgenud põnevuskohtumise

Eesti naiste tennise teine reket Kaia Kanepi (WTA 544.) jaoks lõppes tänavune Wimbledoni tenniseturniir kvalifikatsiooni teises ringis, kui ta kaotas maailma edetabelis 166. koha hoidvale Austraaliat esindavale venelannale Arina Rodionovale 6:2, 2:6, 5:7.

Uuendatud: 15:11 
Riigikogu maratonistung, kus valmis enamus 1. juulil jõustuvatest seadustest.Riigikogu maratonistung, kus valmis enamus 1. juulil jõustuvatest seadustest.
1. juulist jõustub sadakond seadust

1. juulist jõustub Eestis 257 uut õigusakti, nende hulgas on 88 seadust ja 169 määrust, mis puudutavad mitmeid erinevaid valdkondi. 

"Avatari" uusi osasid saab näha juba paari aasta pärast"Avatari" uusi osasid saab näha juba paari aasta pärast
"Avatar 2" tutvustab 3D-efekti, mis saavutatakse ilma spetsiaalsete prillideta

Režissöör James Cameron plaanib tuua filmi "Avatar 2" kinodesse tehnoloogiaga, mis võimaldab tekitada 3D-efekti ka ilma spetsiaalseid prille kandmata.

Aktsiisitõusude mõjul käivad eestlased Lätist alkoholi ostmas. Õiguskantsler peab täiendavaid aktsiisitõuse põhiseadusevastaseks.Aktsiisitõusude mõjul käivad eestlased Lätist alkoholi ostmas. Õiguskantsler peab täiendavaid aktsiisitõuse põhiseadusevastaseks.
Riigikohus teeb otsuse alkoholiaktsiisi tõusu põhiseaduslikkuse kohta

Riigikohus teeb reedel otsuse õiguskantsler Ülle Madise taotluses alkoholiaktsiisi tõusu kehtetuks tunnistamiseks.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics