Kivirähk: poliitikast väga huvitatud valiks enim EKRE-t, noored toetavad keskmisest kordades rohkem rohelisi ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht.
Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht. Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Turu-uuringute Aktsiaseltsi uuringutejuht Juhan Kivirähk kommenteerib värske erakondade toetuse uuringu tulemusi.

27. aprillil toimus ETV poliitikasaates "Foorum" arutelu erakondade reitingute teemal. Saatesse eksperdina palutud Tartu Ülikooli poliitikateadlane Kristjan Vassil pani kohe avasõnavõtus asjad paika: igasuguse mõõtmise puhul tuleb arvestada mõõtmisveaga ning sotsioloogiliste mõõtmiste puhul kehtib see eriti. Kui tulemuste erinevus jääb +-3 protsendi piiresse, ei ole tegelikult võimalik kindlalt väita, kas reitingute edetabelit juhib Keskerakond või Reformierakond.

Tõepoolest, kui jooksurajal pannakse paremusjärjestus vajadusel kehtima kasvõi tuhandiksekundilise täpsusega ning palliplatsil poleks tulemuse 23:21 puhul kellelgi võitjas kahtlust, siis sotsioloogias ei saa küsitluses mõõdetud Keskerakonna 23-protsendilist toetust pidada statistilist viga arvesse võttes suuremaks Reformierakonna 21 protsendist.

Ekspert Vassil läks koguni nii kaugele, et väitis, nagu meie poliitikamaastikul polekski riigikogu valimistest kuni tänaseni mingeid muutusi toimunud ning kõikumised erakondade toetusprotsentides jäävat kõik veamarginaali piiresse. Sellega ma siiski päriselt nõustuda ei saa. Vähemasti riigikogu kaks uustulnukat – Vabaerakond ja EKRE – on võrreldes valimiste päevaga oma toetust selgelt kasvatanud ning seda ei saa pelgalt statistiliseks hälbeks pidada. Nii nagu ka IRL-i toetuse langus alla valimiskünnise on nende valimispäeva tulemusega (13,7%) võrreldes ilmselgelt oluline muutus.

Muidugi võib ka selle neljaprotsendise toetuse puhul öelda, et vea piire arvestades võib tegelik tulemus jääda vahemikku 2,2 kuni 5,2 protsendini. Kuid ka napp valimiskünnise piiril püsimine ei peaks nii ambitsioonikat erakonda lohutama.

IRL-i esimehe esimene reaktsioon sellele uudisele oli, et tegemist on jamaga, sest tema nägevat oma silmaga paremini, mis ümberringi toimub. Margus Tsahknale võib sel puhul vaid kaasa tunda. Kui tema võime ühiskonnas toimuvat mõista tugineb tõesti vaid sellel, mida ta oma silmadega näeb, tuleks tal erakonna esimehe ja ka ministri amet kiiresti maha panna.

Kuid mis siis muudab sotsioloogilised mõõtmised nii ebatäpseks, et me ei saa rääkida täpsest toetusprotsentidest, vaid peame opereerima usalduspiiridega?

Teatavasti ei teostata sotsioloogias mõõtmisi mitte kogu uuritava kogumi (elanikkonna või valijaskonna) peal, vaid selleks kasutatakse väljavõttelist mudelit – valimit. Eestis on valimisealisi kodanikke 2015. aasta 1. jaanuari seisuga 886 530. Juhuväljavõtu abil moodustatava valimi (selle suuruseks on enamasti 1000 inimest) moodustamise kuldreegel on, et igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne tõenäosus valimisse sattuda. Selle tagamiseks on sotsioloogias kasutusel erinevad protseduurid, millel siin pole mõtet pikemalt peatuda. Kuid on selge, et nii suurest üldkogumist on võimalik juhuslikul teel moodustada põhimõtteliselt lõpmatu hulk erinevaid 1000 liikmelisi valimeid. Igasse sellisesse valimisse satuvad paratamatult erinevad inimesed – nii ei saagi erinevate valimite tulemused absoluutse täpsusega kattuda.

Küll aga tuleb statistikateadus meile appi teadmisega, et juhul, kui oleme valimi moodustamisel järginud kõiki juhuvaliku printsiipe, siis jääb 95 protsendilise tõenäosusega enamik kõigist võimalikest valimitest piiridesse, kus maksimaalne eksimus on +-3 protsenti, väiksemate protsentide puhul ka väiksem.

Kõnealuses "Foorumis" kõlas retooriline küsimus, et miks siis üldse neid erakondade toetuse uuringuid teha, kui nad ei võimalda paremusjärjestustki paika panna. Kuid ega see olegi poliitiliste monitooringute peamine eesmärk. Eesmärgiks on ikkagi olukorra pidev jälgimine, sest ka stabiilsuse mõõtmisel on oma informatiivne väärtus.

Seismoloogiajaamu ei panda tööle siis, kui maa juba väriseb, nad peavad ikka pidevalt toimima, et ette ennustada, millal maavärinat oodata on. Ka Eesti poliitilises lähiajaloos on küllaga episoode, kus mõne erakonna reiting drastiliselt langeb või erakordselt kiiresti tõuseb. Pealegi on erakondade toetuse uurimise sügavam mõte ka selle teadasaamises, millistes valijagruppides millised erakonnad populaarsemad on.

Ka käesoleva küsitluse põhjal on kindlasti huvitav välja tuua näiteks seda, et poliitikast väga huvitatud kodanike hulgas (keda on 14 protsenti kõigist kodanikest), on kõige suurem toetus EKRE-l. Nendest valijatest hääletaks EKRE poolt 20%, millele jääb alla nii Reformierakonna (17%) kui ka Keskerakonna (16%) reiting. Reaalseid valimisi silmas pidades on selliste valijate toetus vägagi hinnaline, sest nemad tulevad kindlasti valima ning oma aktiivse poliitikahuvi tõttu võivad mõjutada ka oma kaaskodanike eelistusi.

Huvitav on välja tuua sedagi, et muidu madala kaheprotsendilise reitinguga roheliste toetajaid on kõige nooremas valijate grupis (18-24 aastased) kaheksa protsenti. Noorusliku profiili hoidmine võib tulevikku vaadates osutuda väga kasulikuks, sest uusi valijaid tuleb ju juurde just sellesse gruppi. Sest ega IRL-i toetuski enam roheliste jaoks väga püüdmatus kauguses ole...

Toimetaja: Rain Kooli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: