Kaitseuuringute keskuse raport: Baltikum vajab NATO sõjaväeüksust ({{commentsTotal}})

NATO logo
NATO logo Autor/allikas: Yves Herman/Reuters/Scanpix

Täna alanud kümnendal Lennart Meri konverentsil, mis seekord kannab pealkirja "Kujundades uut normaalsust", tutvustas rahvusvaheline kaitseuuringute keskus raportit "NATO Balti lünga täitmine". Selle autorid leiavad, et Venemaa suhtub allianssi kui vaenlasesse ning et Baltikumi kindlustamiseks peaks NATO tooma Baltikumi brigaadi.

Raporti on koostanud kolm endist NATO kindralit Wesley Clark, Egon Ramms, Richard Shireff ning NATO juures Eestit esindanud Jüri Luik. Raportit tutvustades rõhutasid autorid, et pärast Ukraina kriisi on Balti riigid sattunud julgeolekumaailma tähelepanu keskmesse. Venemaa on nende hinnangul, aga jätkuvalt agressiivne ning peab NATO-t suurimaks vaenlaseks.

"Venemaal on tähelepanuväärne paranoia, et NATO on mingil viisil agressiivne organisatsioon, mida ta absoluutselt ei ole. NATO on kaitseorganisatsioon, mis on loodud alliansi liikmesriikide inimeste kaitsmiseks, sellel ei ole kellegi suhtes rünnakuplaane ning see on sõnum, millest minu arvates Venemaa inimesed peaksid aru saama," lausus endine NATO Euroopa vägede asejuht Richard Shirreff "Aktuaalsele kaamerale".

Ühe valupunktina tõid raporti autorid välja Suwalki koridori Poola-Leedu piiril, mida loodest piirab Venemaa Kaliningradi oblast ja kagust Valgevene. Kui Venemaa saaks Suwalki koridori üle kontrolli, oleks Balti riigid ülejäänud NATO-st ära lõigatud. Lahendusena pakutakse raportis Baltimaadesse NATO brigaadide paigutamist.

"Venemaal oleks väga lihtne Balti riike ära lõigata. Sellepärast peaksid siin olema alaliselt paigutatud relvajõud. Siin peaks olema piisavalt relvajõude, mis on võimekad, valmis, silmnähtavalt valmis võitlema. Nad peavad olema piisavad heidutuseks ja selleks, et panna Venemaa juhtide pähe kahtlus. Panna nad mõtlema, et see lihtsalt ei ole vaeva väärt," sõnas endine NATO Euroopa vägede asejuht Richard Shirreff "Aktuaalsele kaamerale".

Endine NATO Brunssumi väejuhatuse ülem kindral Egon Ramms kinnitas, et tulevikus asub Baltikumis NATO pataljon. "Me loome võimaluse, et teiste riikide kompanii või pataljoni suurused üksused saavad samuti siia piirkonda tulla, nii et meil on alati mingi hulk vägesid kõigis kolmes Balti riigis."

Raport on soovitus juulis Varssavis toimuvale NATO tippkohtumisele. 

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: