Kaldoja: populistliku maiguga algatused ei pruugi IRLi valijale meeldida ({{commentsTotal}})

Evelyn Kaldoja
Evelyn Kaldoja Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Isamaa ja Res Publica Liidu toetuse langus võib olla seotud sellega, et erakond teeb populistlikke algatusi, mis nende valijale ei pruugi meeldida, ütles Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja.

Kaldoja rääkis Vikerraadio saates "Rahva teenrid", et paljud valijad ei pruugi seostada IRLi nende positiivsete tegudega. "Jääb natuke mulje, et nad teevad imelikke, natuke populistliku maiguga algatusi, mis nende tavalisele paremtsentri valijale ei pruugi peale minna," märkis ta, tuues näiteks burkakeelu teema.

"Näiteks see on selline ei millegagi pikalt, põhjalikult tegelemine, meie riigi ressursside raiskamine pseudoprobleemide lahendamisele, mis on veel ka väga vastuoluline lahendus. See juba näiteks võõrandab, et sa ei seosta IRLi niivõrd elatisrahafondiga, mis on tore asi, mida on väga paljudel Eesti elanikel vaja, vaid seostad neid selle jabura burkakeeluga," lausus Kaldoja.

Tema sõnul näitavad reitingutulemused ka seda, et lähitulevikus ei ole valimisi tulemas - erakonnad pole oma vormi ajastamas ning ka inimesed ei teadvusta parteiliste eelistuste tegemise vajadust.

Saatejuht Mirko Ojakivi märkis, et kui IRLi reiting peaks kolm kuud järjest valimiskünnisest allapoole jääma, siis ei ole võimalik ka erakonna esimehel Margus Tsahknal uuringut jamaks nimetada, nagu ta praegusi tulemusi kommenteerides tegi. "Mina sotsioloogide tööd kahtluse alla ei seaks," sõnas Ojakivi.

"Kui nina viltu on, ei saa süüdistada peeglit," lisas Evelyn Kaldoja.

Täna avaldatud Turu-uuringute ASi küsitluse tulemuste kohaselt ei pääseks IRL praeguse toetusega riigikokku - esimest korda pärast valimisi on see langenud neljale protsendile ehk allapoole valimiskünnist.

Toimetaja: Karin Koppel



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: