Uued reeglid lihtsustavad autode ja mootorratturite piiriületust ({{commentsTotal}})

Järjekord Luhamaa piiripunktis.
Järjekord Luhamaa piiripunktis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Luhamaa ja Koidula piiripunktides muutuvad sel aastal piiriületuse reeglid, enam ei pea sõiduautod ja mootorrattad enam kasutama piirijärjekorra süsteemi ega maksma ooteala kasutamise tasu, kui järjekorda pole.

Viljar Kärk siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonnast ütles, et läbi Koidula ja Luhamaa piiripunkti Eestist lahkuvad A- ja B-kategooria sõidukid ei pea infosüsteemis järjekorra kohta broneerima ning võivad piiripunkti suunduda ilma ooteala läbimata. Kagu-Eestis avatakse piirijärjekorra broneerimissüsteem ainult selleks ajaks, kui piiripunktidesse on oodata tavalisest rohkem sõidukeid.

„Süsteemi kasutamine ja sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine on vajalik, et vältida probleeme, mida võivad tekitada kilomeetrite pikkused järjekorrad. Varasemast mäletame piiripunktile eelnevate teede ääres veoautode kolonne, mis lisaks liikluse halvamisele tekitasid liiklusohtlikke olukordi. Ootejärjekorra süsteemiga saame tagada sujuvama piiriületuse aktiivsematel perioodidel,“ sõnas Kärk.

Narva maanteepiiripunkti ületavad sõidukid peavad piirijärjekorra infosüsteemis järjekorra koha võtma ning ooteala siiski läbima, kuid järjekorra puudumisel selle eest tasu ei võeta.

„Sõiduautode ja mootorrataste eest ei pea enam tasuma järjekorra koha võtmise ja ooteala teenuste kasutamise eest, kui järjekorra koht võetakse elavasse järjekorda iseteeninduskioskist ootealal ning sõiduk ei viibi ootealal enne piiripunkti suunamist kauem kui 15 minutit. Juhul kui sõidukile broneeritakse koht veebis või telefoni teel, tuleb vastava teenuse eest tasuda,’’ selgitas ta.

Sel aastal lõpevad viieks aastaks sõlmitud lepingud praeguste teenusepakkujatega ning siseministeerium valis avalikul konkursil välja ootealade teenuse korraldajad – Narva ooteala hakkab haldama AS Transservis-N, Luhamaa ooteala OÜ Collade ja Koidula ooteala Paldiski Sadamate AS. Ootejärjekorra infosüsteemi hakkab haldama GoSwift OÜ.

C- ja D-kategooria sõidukite puhul piirijärjekorda registreerimise ja ooteala kasutamise kord ei muutu.

Uus kord jõustub Narvas ja Koidulas 23. mail ning Luhamaal 5. novembril 2016.

Toimetaja: Karin Koppel



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: