Siim Kallas: ÜRO julgeolekunõukogu liikmesus tõstaks Eesti esindatuse taset ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Siim Kallase hinnangul on Eesti pürgimine ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks hea plaan, mis tõstaks Eesti esindatuse taset.

"Eesti Vabariik on tõstnud oma ÜRO esinduse taset – meil on seal suursaadik. See on väga hea. Julgeolekunõukogu ajutise liikmena tõuseb see tase veelgi. ÜRO julgeolekunõukogu võib anda oma õnnistuse sõjategevusele ja selle ka hukka mõista. Pigem teoreetiline juhus tänapäeval, aga ikkagi. Kasutada ära täiendavad võimalused rahvusvahelise poliitika mõjutamiseks, isegi kui need on väikesed, miks mitte?," kommenteeris Kallas.

Ta märkis, et aastatel 1995-1996, mil ta oli välisminister, oli Eesti ÜRO suhtes üsna ükskõikne, kuna kõik pingutused olid suunatud Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamisele.

"Eesti on maailma mastaabis väga väike riik. Aga täna kuulub Eesti ikkagi umbes 50 riigi hulka maailmas, kellel on võimalik rahvusvaheliselt ulatuslikult suhelda, kasutades oma liikmesust Euroopa Liidus, NATO-s, OECD-s, Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja mujal. Tööd ja tegevust jätkub," lisas ta.

Kallas tõdes, et maailmas on sadakond riiki, kellel polegi muud väljundit rahvusvahelisse ellu kui läbi ÜRO.

"Nende rahvuslikku poliitikat mõjutab oluliselt see, mis toimub ÜRO-s. Nad suhtlevad, neil on oma liidrid (näiteks Lõuna-Aafrika ja Kuuba), kelle otsa vaadatakse. Nende esindajad ÜRO-s on poliitilise eliidi tipus. Me peame tajuma, me peame mõistma, mis on selle rühma mõtlemine, rahvusvahelised huvid, seosed. Mine tea, millal ja mis asjaoludel vajame usaldust ja sõprust riikide hulgas, mis arvuliselt moodustavad ÜRO liikmete enamuse," sõnas Siim Kallas.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: