Kionka: oluline on seista vastu populismile ja hoida liberaalse demokraatia põhialuseid ({{commentsTotal}})

Ungari paremäärmuslased ELi vastasel meeleavaldusel.
Ungari paremäärmuslased ELi vastasel meeleavaldusel. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Olukorras, kus Euroopa on silmitsi viie kriisiga, millest juba igaüks eraldi võiks Euroopa Liidu katki murda, ei piisa vaid pisikestest tehnilistest muudatustest, ütles Euroopa Ülemkogu presidendi välispoliitika nõunik Riina Kionka Lennart Meri konverentsil paneeldiskussioonis.

"Me peame taaselustama ja tagasi tooma usu Euroopasse meis endis," rääkis Kionka Lennart Meri konverentsil paneeldiskussioonis. Ta märkis, et Tuski kohtumistel maailma liidritega on nad kõik rõhutanud, et usuvad tugevalt Euroopasse.

"Nad ütlevad kõik, et usuvad Euroopasse, Euroopasse kui muutvasse jõudu ja Euroopasse kui masinasse probleemide lahendamiseks. Meie oleme selle aga unustanud," ütles Kionka ja viitas USA presidendi Barack Obama sõnavõtule, milles president märkis, et "mõnikord on vaade selgem väljastpoolt”.

”Unistus föderaalsest Euroopast polnud kõigi jaoks unistus”

Välispoliitikaekspert tõdes, et unistus ühtsest Euroopast on hääbumas. "Ma arvan, et föderalistlik unistus on hääbumas. Aga me ei saa unustada, et see polnud kõigi jaoks unistus. Mõne jaoks oli see hirmuunenägu. Nii et hääbumine ei pruugi sugugi nii halb olla," märkis ta.

Kionka nõustus ka, et Euroopa Liidu ees on märkimisväärselt palju kriise korraga. "Donald Tuski mandaadi esimeses pooles on toimunud 15 Ülemkogu kohtumist. Meil on viis väga olulist kriisi korraga," rääkis ekspert.

Need kriisid on pagulaskriis, terrosimikriis, Vene agressioon, olukord Kreekas ning Brexiti võimalus. "Need kõik üksi võetuna võiksid Euroopa Liidu katki murda, nii et üheskoos võetuna on need üsna olemuslik väljakutse," märkis Kionka.

Ta rõhutas, et probleemidele pole kiiret ühest lahendust, ent märkis, et Euroopa Liit ei ole iseeneslik eesmärk. "Euroopa Liit ei ole olemuslikult eesmärk, vaid vahend eesmärgi täitmiseks. See on probleemide laehndamise masin," ütles Kionka.

Saavutatavad lahendused ei pruugi tema sõnul olla küll perfektsed kõigile, ent kõik saavad neist vähemalt midagi. "Me oleme ennast ka varem probleemidest läbi surunud," märkis ta.

Kionka rääkis, et praeguses olukorras ei piisa vaid pisikestest tehnilistest muudatustest. "Me vajame poliitilist muutumist, et hoida alal liberaalse demokraatia põhialused," ütles ta.

"Oluline on, et meil oleks jaksu seista vastu populismile. Hiljutiste küsitluste järgi on just see kõige suurem väljakutse, mille Brüsseli toimijad välja toovad," märkis Tuski poliitikanõunik.

”Riikide liidrid võiksid veidi rohkem juhi rolli kanda”

Ekspert märkis ka, et Euroopa Liidu püsimiseks on oluline tahe ja suutlikkus koos töötada. "Ühendkuningriigi ees on x-y-z probleem. Me peame niikuinii tegelema agressiivse Venemaaga. Me peame niikuinii tegelema rassismiga, terrorismiga. Kas parem on võidelda koos või üksi?" ütles Kionka Brexiti võimalust kommenteerides.

Ta märkis, et praegune Euroopa ei ole mitte liialt reaktiivse lähenemisega, vaid selle on lõhestanud fundamentaalsed poliitilised erimeelsused. "Riikide liidrid istuvad koos ning arutavad tundide kaupa, kas leppes peaks olema sõna "vabatahtlik"," märkis ta.

"Ilma selle sõnata ei saa nad koju minna. Sest võib-olla ootavad ees valimised, ehk on tõusmas uued poliitilised jõud," ütles Kionka, viidates taas populismile Euroopas. "Veidi rohkem juhtrolli võtmist oleks tervitatav ning aitaks ka masinat õlitada," märkis ta.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: BNS/ERR



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: