Poola välisminister: kui Moskva muudab suhtumist, siis asjaolud paranevad ({{commentsTotal}})

Poola välisminister Witold Waszczykowski kritiseeris täna Lennart Meri konverentsil Euroopa suurriike, et need lahendavad probleemi mitte peamise allikaga tegeledes, vaid reageerides eraldi piirkondade muredele.

Tallinnas Lennart Meri konverentsil viibivate välispoliitika- ja julgeolekuspetsialistide hinnangul on NATO suutnud täita enamuse Walesi tippkohtumisel antud lubadustest ja kohustustest oma liikmesriikidele, eelkõige Balti riikidele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Balti riikide julgeolekut silmas pidades on selge, et teha tuleb enam, sest Venemaa loob võimekust hoida Kaliningradi ja Peterburi kaudu lääneriike siit piirkonnast kriisi korral eemal.

Varssavi tippkohtumisel on Balti riikide eesmärk saada kinnitus välisvägede püsivale rotatsioonile, et heidutada Venemaad. Alliansi otsused ei koosne aga üksnes balti riikide palvetele vastutulekust.

"Peame kindlustama, et meie vastus ohtudele lõunas on efektiivne ja piisavalt paindlik, et tegeleda muutuvate ohtudega terroristide poolt Põhja-Aafrikas ja Lähis-idas, ning kuidas aidata riike, kes püüavad end kaitsta, varustada end paremaks võitluseks terroristidega ja stabiliseerida NATO lähinaabrust," rääkis NATO asepeasekretär Alexander Vershbow.

Poola välisminister Witold Waszczykowski avaldas muret, et alliansis tegeletakse vastustega Venemaa käitumisele eraldi - Balti riikide kaitse, Musta mere piirkond ja Süüria. Kuid tegelikult tuleks vaadata probleemide juurt ehk Venemaad.

"Oleme valmis dialoogiks, aruteluks. Me ei blokeeri dialoogi institutsioonides, kuhu ta kuulub. Probleem on Moskvas. Seega kui Moskva muudab suhtumist, siis asjaolud paranevad," ütles minister.

Dialoogiukse lahtijätmist rõhutasid ka teised, kuid seda üksnes koos tõsiseltvõetava heidutusega, mida Moskva mõistab.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: