"Olukorrast riigis" haldusreformist: vanale tünnile pannakse uued vitsad ({{commentsTotal}})

Haldusreform jättis saadikud ööseks parlamenti.
Haldusreform jättis saadikud ööseks parlamenti. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Saatejuhid leidsid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et riigikogus lugemisel olev haldusreformi seaduse eelnõu ei lahenda ääremaastumise probleemi ning on tehtud kiirustades ja alustatud on valest otsast.

Saatejuht Ahto Lobjakas leidis, et ääremaastumise ärahoidmiseks on vaja palju enamat ära teha, alates kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamisest. Praegune ülevalt alla lähenemine aga ei lahenda seda probleemi.

"Põhimõtteliselt pannakse vanale tünnile uued vitsad," kirjeldas Lobjakas olukorda.

Ka teine saatejuht Andrus Karnau leidis, et ainus rahasüst, mille omavalitsused juurde saavad, on ühekordsed liitumistoetused, mis aga sisuliselt ja püsivat väärtust ei loo.

"See on sisuliselt õli nende samade vitsade panekuks, mis tegelikult mitte midagi ei arenda, vaid hoolitsevad üksnes selle eest, et maksumaksja rahaga oleks lihtsam seda seadust läbi suruda," oli ka Lobjakas kriitiline.

Kõige suurema pahameele tekitas Karnaus omavalitsusjuhtidele makstav erakordne lahkumishüvitis.

"Kõige suurem õlitilk on see omavalitsusjuhile makstav aastasuurune palk, mis on täiesti ennekuulmatu. Niivõrd helde kuldamine on täiesti arusaamatu," raius Karnau. Tema hinnangul on omavalitsusjuhtide palgad niigi piisavad ning neil on ka võimekus leida uut tööd kas tekkiva omavalitsuse sees või väljaspool seda.

"Nad ei ole see sotsiaalne grupp, kes vajaks erilist sotsiaalset kaitset täiendava rahapuhvri näol. Valitusus ei peaks mingeid täiendavaid summasid sellises mahus eraldama," leidis Karnau.

Lobjakas sekundeeris talle: "Valitsus maksab omavalitsusjuhile peale selle eest, et ta unustaks ära piirkonna ja valijate huvid, kui need peaksid vastuollu minema sellega, mida valitsus tahab haldusreformi raames.

Enne uusi piire tuleks vanad üle vaadata

Saatejuhid leidsid, et praegune piiride joonimine kaardi peal on mehaaniline liitmine, mis ei loo uut sisulist kvaliteeti.

"Haldusreformi puhul ideaalne maailm oleks see, kui joonistataks täiesti uued omavalitsuspiirid, nii maakondade kui valdade piirid, ja vaadatakse üle, kuidas on asustus muutunud ja veel muutub lähematel aastatel," leidis Karnau. "Praegused omavalitsuste piirid, kui nad ei pärine Pätsu-ajast, siis nad pärinevad kusagilt Nõukogude ajast, need on olnud kunagisele agraarühiskonnale iseloomulikud," väitis Karnau.

Tema hinnangul tuleks enne uute piiride kehtestamist vanad ära kaotada ja alustada uut haldusjaotust puhtalt paberilt. Samas tõdes ta, et praegune olukord on tingitud sellest, et aega pole, mistõttu ei jõuta sisulist analüüs piiride ja asustuse liikumise kohta enam teha.

Lobjakas leidis, et tugeva omavalitsuse kriteerium on samuti paika panemata. "Valitsus mõõdab seda rentaablusega. See on puhtalt majanduslik Exceli-kalkulatsioon. On mõeldud, et raha juurde ei tule, järelikut on vaja teha asi rentaablimaks. See on valest otsast selle (ääremaastumise - toim.) probleemi lahendamine," hindas Lobjakas.

Ehkki Karnau uskus, et suurem omavalitsus suudab paremat ja ühtlasemat teenust osutada, ei uskunud Lobjakas, et paremad teed suudaks asendada kaugemale nihkunud kooli- või vallamaja. "Midagi me võidame ja see on raha, aga me kaotame reaalselt inimese elukvaliteedis. Ükskõik, kui hea see teenus on, kui ta on kaugel, siis ta muutub ju kättesaamatumaks," võttis Lobjakas oma mõtte kokku, tuues näiteks koolid, mille sulgemise tõttu muutub koolitee järjest pikemaks, sest peab sõitma üha kaugemale kooli.

Lobjakas leidis, et kohalikud elanikud peaksid praegu käima oma vallajuhtide juures ja rääkima ära kõik oma kohalikud mured ja vajadused, et need liitumisprotokollidesse kirja saaks, kuivõrd hiljem neid lubadusi enam keegi ei anna ega pea. Samas tõdes ta, et valitsus on andnud vallajuhile rahalise motivatsiooni neid muresid ja soove mitte kuulda võtta.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: