"Olukorrast riigis" haldusreformist: vanale tünnile pannakse uued vitsad ({{commentsTotal}})

Haldusreform jättis saadikud ööseks parlamenti.
Haldusreform jättis saadikud ööseks parlamenti. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Saatejuhid leidsid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et riigikogus lugemisel olev haldusreformi seaduse eelnõu ei lahenda ääremaastumise probleemi ning on tehtud kiirustades ja alustatud on valest otsast.

Saatejuht Ahto Lobjakas leidis, et ääremaastumise ärahoidmiseks on vaja palju enamat ära teha, alates kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamisest. Praegune ülevalt alla lähenemine aga ei lahenda seda probleemi.

"Põhimõtteliselt pannakse vanale tünnile uued vitsad," kirjeldas Lobjakas olukorda.

Ka teine saatejuht Andrus Karnau leidis, et ainus rahasüst, mille omavalitsused juurde saavad, on ühekordsed liitumistoetused, mis aga sisuliselt ja püsivat väärtust ei loo.

"See on sisuliselt õli nende samade vitsade panekuks, mis tegelikult mitte midagi ei arenda, vaid hoolitsevad üksnes selle eest, et maksumaksja rahaga oleks lihtsam seda seadust läbi suruda," oli ka Lobjakas kriitiline.

Kõige suurema pahameele tekitas Karnaus omavalitsusjuhtidele makstav erakordne lahkumishüvitis.

"Kõige suurem õlitilk on see omavalitsusjuhile makstav aastasuurune palk, mis on täiesti ennekuulmatu. Niivõrd helde kuldamine on täiesti arusaamatu," raius Karnau. Tema hinnangul on omavalitsusjuhtide palgad niigi piisavad ning neil on ka võimekus leida uut tööd kas tekkiva omavalitsuse sees või väljaspool seda.

"Nad ei ole see sotsiaalne grupp, kes vajaks erilist sotsiaalset kaitset täiendava rahapuhvri näol. Valitusus ei peaks mingeid täiendavaid summasid sellises mahus eraldama," leidis Karnau.

Lobjakas sekundeeris talle: "Valitsus maksab omavalitsusjuhile peale selle eest, et ta unustaks ära piirkonna ja valijate huvid, kui need peaksid vastuollu minema sellega, mida valitsus tahab haldusreformi raames.

Enne uusi piire tuleks vanad üle vaadata

Saatejuhid leidsid, et praegune piiride joonimine kaardi peal on mehaaniline liitmine, mis ei loo uut sisulist kvaliteeti.

"Haldusreformi puhul ideaalne maailm oleks see, kui joonistataks täiesti uued omavalitsuspiirid, nii maakondade kui valdade piirid, ja vaadatakse üle, kuidas on asustus muutunud ja veel muutub lähematel aastatel," leidis Karnau. "Praegused omavalitsuste piirid, kui nad ei pärine Pätsu-ajast, siis nad pärinevad kusagilt Nõukogude ajast, need on olnud kunagisele agraarühiskonnale iseloomulikud," väitis Karnau.

Tema hinnangul tuleks enne uute piiride kehtestamist vanad ära kaotada ja alustada uut haldusjaotust puhtalt paberilt. Samas tõdes ta, et praegune olukord on tingitud sellest, et aega pole, mistõttu ei jõuta sisulist analüüs piiride ja asustuse liikumise kohta enam teha.

Lobjakas leidis, et tugeva omavalitsuse kriteerium on samuti paika panemata. "Valitsus mõõdab seda rentaablusega. See on puhtalt majanduslik Exceli-kalkulatsioon. On mõeldud, et raha juurde ei tule, järelikut on vaja teha asi rentaablimaks. See on valest otsast selle (ääremaastumise - toim.) probleemi lahendamine," hindas Lobjakas.

Ehkki Karnau uskus, et suurem omavalitsus suudab paremat ja ühtlasemat teenust osutada, ei uskunud Lobjakas, et paremad teed suudaks asendada kaugemale nihkunud kooli- või vallamaja. "Midagi me võidame ja see on raha, aga me kaotame reaalselt inimese elukvaliteedis. Ükskõik, kui hea see teenus on, kui ta on kaugel, siis ta muutub ju kättesaamatumaks," võttis Lobjakas oma mõtte kokku, tuues näiteks koolid, mille sulgemise tõttu muutub koolitee järjest pikemaks, sest peab sõitma üha kaugemale kooli.

Lobjakas leidis, et kohalikud elanikud peaksid praegu käima oma vallajuhtide juures ja rääkima ära kõik oma kohalikud mured ja vajadused, et need liitumisprotokollidesse kirja saaks, kuivõrd hiljem neid lubadusi enam keegi ei anna ega pea. Samas tõdes ta, et valitsus on andnud vallajuhile rahalise motivatsiooni neid muresid ja soove mitte kuulda võtta.

Toimetaja: Merilin Pärli



Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.
Savisaare ja Toomi valimisliitu esialgu ei tule

Edgar Savisaare toetajad andsid kolmapäeval pressikonverentsi, mis algselt oli mõeldud uue valimisliidu tutvustamiseks. Selgus aga, et praegu nimekirja ei tule ja nädala jooksul proovitakse Jüri Ratasega läbi rääkida. Valimisnimekiri ise on juba valmis.

Uuendatud: 21:30 
Küberrünnaku tõttu on kõik Ehituse ABC poed suletud.Küberrünnaku tõttu on kõik Ehituse ABC poed suletud.
Rahvusvahelise küberrünnaku tõttu suleti kõik Ehituse ABC poed

Ulatuslik rahvusvaheline küberrünnak, mis sai alguse nädala algul, on jõudnud otsapidi ka Eestisse: Ehituse ABC kõik poed suleti kolmapäeval, kuni küberrünnakust häiritud süsteemid taas tööle saadakse.

Uuendatud: 18:34 
M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics