Prantsuse naispoliitikud mõistsid hukka seksuaalse ahistamise poliitikas ({{commentsTotal}})

Allkirja andis ka Christine Lagarde.
Allkirja andis ka Christine Lagarde. Autor/allikas: Peter Nicholls/AFP/Scanpix

17 Prantsusmaa naispoliitikut allkirjastasid deklaratsiooni, milles ütlevad, ei suuda enam vaikida seksuaalse ahistamise kohta poliitikas.

Kõik allakirjutanud on endised või praegused ministrid, vahendas BBC.

Teiste hulgas andis allkirja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktor ja Prantsusmaa endine rahandusminister Christine Lagarde.

"Nagu kõik naised, kes on sisenenud valdkondadesse, kuhu seni kuulusid vaid mehed, peame me võitlema seksismi vastu," seisis ajalehes Journal de Dimanche avaldatud deklaratsioonis.

"Mitte naised ei pea kohanema nendes valdkondades, vaid teatud mehed peavad oma käitumist muutma," lisasid allakirjutanud.

Artiklis on välja toodud ka näiteid osade naiste ahistamisjuhtumitest. Muu hulgas selgitatakse, et alates 2014. aastast kuni tänavu veebruarini Francois Hollande'i valitsuses kultuuriminister olnud Fleur Pellerinilt küsis üks meesajakirjanik, kas ta sai ministriameti tänu sellele, et on ilus naine.

"Osasid naisi see ei solva, kuid osad on väga solvunud ja räägivad nüüd sellest avalikult. On aeg, et naised räägiksid sellest ja annaksid teada, et tegemist ei ole komplimentidega, vaid et neid koheldakse nagu prostituute," rääkis endine naiste õiguste minister Yvette Roudy Prantsuse uudistekanalile La Chaine Info.

Esmaspäeval lahkus seksuaalse ahistamise väidete tõttu ametist Prantsuse rahvusassamblee asespiiker Denis Baupin, kes aga süüdistusi eitab. Baupin väidetavalt käperdas üht Rohelise Erakonna naisliiget ja saatis otsekoheseid sõnumeid teistele Rohelise Erakonna naisliikmetele.

France Inter teatas, et naised otsustasid oma lugudega avalikkuse ette tulla pärast seda, kui Baupin toetas märtsis kampaaniat, milles kritiseeriti naistevastast vägivalda.

Sel nädalal palus Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin ajakirjanikult vabandust oma kohatu käitumise pärast, kuid eitas süüdistusi, justkui oleks ta ajakirjanikku aluspükste kummist sikutanud. Küll aga tunnistas ta, et kommenteeris naise riideid ja puudutas tema selga.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: