Toomas Kuuse rändekriisist: tavaline õnneotsija reeglina Eesti kaudu ei liigu
Hiljuti peeti Narvas kinni ning viidi Harku kinnipidamiskeskusesse kuus iraanlast, kes ületasid kummipaadiga ebaseaduslikult Narva jõe. PPA teabeanalüüsi talituse juhi Toomas Kuuse sõnul püüavad Eesti kaudu liikuvad Lähis-Idast või Afganistanist pärit migrandid jõuda peamiselt sugulaste ja tuttavate juurde teistes riikides ja n-ö õnneotsijaid Eesti kaudu reeglina ei liigu.
Jeemeni ajakirjanik Abdulrahman on Eestis elanud umbes kuu aega ning töötab praegu Eesti Rahvusringhäälingu ingliskeelses uudisteportaalis. Abdulrahman põgenes kodumaalt Jordaaniasse, sest tundis, et tema elu on ebastabiilseks muutunud riigis ohus. Seejärel liikus ta edasi Alžeeriasse, siis Türki ning alustas sealt paadiga teekonda Euroopasse, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Smugeldaja - ta oli sudaanlane - ütles meile, et laeval on umbes 37 inimest, kuid lõpuks olime samas paadis 62 inimesega. Seal oli palju naisi ja lapsi ning nad nutsid kogu aeg," meenutas Abdulrahman.
Tänu sellele, et meri oli rahulik jõudsid kõik paadis olnud inimesed elusalt Kreekasse. Seal kuulis Abdulrahman Euroopa Liidu põgenike ümberpaigutamise programmist ning otsutas selles osaleda. Uueks koduks pakuti talle Eestit.
"Kui aus olla, siis mul polnud õrna aimugi, mis asi Eesti on, aga ma haarasin oma telefoni ja hakkasin Eesti kohta lugema ja e-Eesti avaldas mulle muljet," märkis ta.
Abdulrahman on Eestisse tulnud seaduslikult, kuid leidub ka teistsuguseid näiteid.
Kuigi ebaseaduslik ränne Eestisse ei ole tänavu suurenenud, on aasta esimese viie kuu jookslul ebaseaduslikult piiri ületanud kolm inimeste gruppi. Aprilli keskel leiti Valga garaažist kaheksa vietnamlast, kellel puudus Eestisse saabumiseks seaduslik alus. Paar päeva hiljem peeti Põlvamaal kinni sõiduauto, mille pagasiruumist leiti 11 vietnamlast. Möödunud nädalal ületasid seitse iraanlast kummipaadiga Narva jõe. Kõik nad tulid tõenäoliselt Venemaalt.
"Reeglina on Venemaale pääsemise skeem sama - Venemaale minnakse Venemaa viisaga ja sealt siis hakatakse otsima edasi abistajaid. Kas see on siis konkreetselt kuritegelik organisatsioon, kes neid abistab või abistatakse neid oma sugulaste, tuttavate või oma kogukonna poolt," selgitas PPA teabeanalüüsi talituse juht Toomas Kuuse.
Eestist edasi liikumiseks kasutatakse aga erinevaid võimalusi ning palju sõltub sellest, milline teenus on Venemaalt ostetud.
"Vietnamlaste puhul me võime rääkida olukorrast, kus Eestis on konkreetselt üks kuritegeliku smugeldamise lüli ja tema funktsioon on viia need isikud Eestist Poola või Saksamaale. Sudaanlaste puhul oli teenus selles, et osteti lihtsalt võimalus ületada ebaseaduslikult piir, kus näidati õige suund, õige koht, õige aeg," rääkis Kuuse.
Sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru ütles, et kui Venemaa poolt kedagi püütakse smugeldada, siis Eesti poole peal peab olema keegi vastas. "See oleneb jälle paketist, mis on ostetud. Kui on ostetud pakett Soome, siis nad peavad teda ka juhendama Soome, aga võib-olla on ostetud ainult pakett Eestisse," rääkis ta.
Valdaru sõnul on aga selge, et Eesti ei ole ebaseaduslikult üle piiri tulnud inimeste sihtriik. Enamik tahab ikkagi edasi liikuda Soome või Rootsi, sest neid nähakse muinasjutumaadena.
Abdulrahmani sõnul soovivad paljud põgenikud minna Saksamaale või Rootsi, sest neil on seal perekond. "Kui sul on seal mõni pereliige, siis sa kuidagi kiindud sellesse kindlasse riiki," tõdes ta.
"Need kodanikud, keda võiks seostada rändekriisiga, kas nad on siis pärit Lähis-Idast või Afganistanist, lähevad ikkagi sugulaste ja tuttavate juurde. Lihtsalt nad ei ole leidnud paremat moodust, kuidas Euroopasse saada ja nad on siis leidnud võimaluse läbi Venemaa minna. Aga täiesti tavalist õnneotsijat reeglina siit kaudu ikkagi ei liigu," ütles ka Kuuse.
Mõni nädal tagasi mõistis Pärnu maakohus vangi Soomes resideeruvad Iraagi kodanikud, kes smugeldasid kaasmaalasi Eestisse. Valdaru sõnul võivadki siin tegutsevad inimkaubitsejad olla erinevast rahvusest. Samuti tegelevad smugeldamisega nii organiseeritud kurjategijad kui ka üksiküritajad.
"See on üks Euroopa rändekriisi probleeme, et hakkasid tavainimesed tegutsema nende mõistes võib-olla ülla eesmärgi nimel, aga seaduse mõistes oli tegu smugeldamisega," ütles Kuuse.
Tema sõnul avastatakse enamik ebaseduslikest piiriületustest, kuid on juhtumeid, kui inimesed jõuavadki salaja sihtriiki.
"Kui rääkida ainult seda liikumist, mis puudutab Soome ja Rootsi suunda, siis seal sõltub kõik selle skeemi läbimõeldusest. Kui inimesed näiteks paigutatakse sõidukitesse selliselt, et nad ei lähegi reisijana laeva peale, vaid nad lähevad sõidukis peidetuna, siis nad tabatakse, ütleme ausalt, informatsiooni peale või pistelise kontrolli käigus," selgitas Kuuse.
Kert Valdaru sõnul on illegaalsed piiriületused tegelikult vaid väike osa ebaseaduslikust rändest.
"Kui me räägime ebaseaduslikust Eestisse tulemisest, siis enamik nendest puudutavad ikkagi viisaga tulemist. See on näiteks siis, kui inimesed tulevad Eestisse ja kui viisa ära lõpeb, siis nad ei lähe siit ära või juba piirikontrollis tuvastatakse, et isiku eesmärk, mille ta on viisa saamiseks öelnud, pole õige," rääkis Valdaru.
Tema sõnul on need inimesed tavaliselt pärit Venemaalt või Ukrainast ning neile võib Eesti tulevikus muutuda ka sihtriigiks.
Möödunud nädalal Narva jõe ületanud iraanlased saadeti Harku kinnipidamiskeskusesse. Just seal lasti hiljuti välja Guinea noormehed, kui täitus nende Eestist väljasaatmise korraldamiseks ette nähtud 18-kuuline periood. Mehi polnud võimalik Eestist välja saata, sest nende isikuid ei suudetud tuvastada.
Kuuse sõnul ongi selliste näidete puhul kõige suurem probleem, et Aafrika ja Aasia riigid ei ole huvitatud, mis nende kodanikest saab.
"Eesti on ka natuke lõhkise küna ees, et mis meil edasi peaks saama. Me võime nende inimestega ju menetlust jätkata, me võime motiveerida neid lahkuma, aga tegelikult peab siin ikkagi see teine riik väljastama neile reisidokumendid, vastasel juhul ei ole ju võimalik isikul lahkuda," ütles Kuuse.
Tema sõnul oleks lahendus see, kui Euroopa Liit sõlmiks nende riikidega tagasivõtulepingud.
Toimetaja: Merili Nael