Lavly Perling: ministeeriumi plaan tähendaks sekkumist kohtuvõimu ({{commentsTotal}})

Lavly Perling.
Lavly Perling. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Justiitsministeerium soovib karistusseadustikku täiendada karmima karistusega korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest, kuid prokuratuur on karistuste karmistamise osas skeptiline.

Justiitsministeerium tahab, et sellise korduva rikkumise eest oleks kohustuslik osaline reaalne vangistus, kuid prokuratuur andis sellele ettepanekule hävitava hinnangu ja märkis, et ettepanek ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga, kehtiva positiivse õigusega ega väljatöötamise kavatsuses sätestatud eesmärkidega, kirjutab Eesti Päevaleht.

Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis, et seadusandja on seni jätnud kohtutele võimaluse mõista õigust ise, sõltumatult ja oma siseveendumuse järgi.

"Asetades kohtunikele teatud juhtudel reaalse vangistuse määramise kohustuse, astuks seadusandja käesolevalt plaanitava seaduseelnõuga pretsedenditu sammu kohtu sõltumatuse piiramise poole," tõdes Perling.

Prokuratuur suhtub korduvalt purjuspäi sõidukit juhtinud inimestele reaalse vangistuse määramisse skeptiliselt ka seetõttu, et uuringutega pole tõendatud, et karmimate karistuste määramine mõjutab selliseid juhte.

Kompromissina pakub prokuratuur võimaluse seada karistusseadustikus esmakordse purjuspäi juhtimise eest lühemad ja teistkordse eest pikemad karistuspiirid.

Toimetaja: Marek Kuul



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: