Siseministeerium toetab turvalisusesse panustavaid vabaühendusi tänavu 125 000 euroga ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Lähtudes siseturvalisuse arengukavast 2015-2020, kehtestas siseministeerium kogukondliku turvalisuse maakondlikud toetusvooru tingimused kogu arengukava perioodiks kuni 2020. aastani, käesoleva aasta toetusraha suurus on 125 000 eurot.

Käesolevaks aastaks on toetusraha suuruseks 125 000 eurot ning toetuse saajale makstav maksimaalne toetus taotluse kohta on 3500 eurot, ütles siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks ERR.ee-le.

Taotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, sihtasutused ning usulised ühendused. Toetuse taotleja peab kaasama partnerina kogukonna, teisi ühendusi ja asutusi ja näitama kogukondliku turvalisust häiriva probleemi olemasolu pakilisust ja kogukonna vajadust ning tahet selle probleemi ühiseks lahendamiseks.

Toetusvoorud on juba kaks aastat toimunud siseministeeriumi eestvedamisel ning järgmised viis aastat korraldab neid Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) koos maavalitsustega.
Tänavused maakondlikud toetusvoorud toimuvad sügisel.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Eimar Veldre sõnul aitavad toetusvoorud luua ühiskonda, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt.

"Turvalise elukeskkonna tagamiseks ei piisa pelgalt politseist ja teistest asutustest. Asendamatu roll on vabatahtlikel ja vabaühendustel, riigiasutuste roll on aga toetada taolisi algatusi. Vaid iga kodaniku teadliku panuse ja kogukondliku koos tegutsemise kaudu suudame ennetada ohtusid ning nutikalt ja tulemuslikult reageerida õnnetustele ja korrarikkumistele," ütles Veldre.

 

Toimetaja: Marek Kuul



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: