Fotod ja videod: Piirissaare tulekahjus hävis kolm elumaja ja palvemaja ({{commentsTotal}})

{{1463375385000 | amCalendar}}

Piirissaarel põles täna öösel maha kolm elamut ja vanausuliste palvemaja.

Päästeamet sai teate tulekahjust kell 1.05 öösel. Kohalik elanik Leevi Sakk kirjeldas ERR-i raadiouudistele, kuidas pool üks märgati, et ühe maja katus on leekides. „Algas paanika, leegid viskas ka teisele majale, siis Saareküla palvemajale ja sellega lõppes, tuul keeras ära lääne poole. Seal oli veel kaks maja, aga need jäid terveks,“ kirjeldas Sakk. Tema sõnul peavarjuta keegi ei jäänud, sest elamuid kasutati ajutiselt.

Päästjad toodi kohale üle vee

Saarel alustasid kustutustöid Piirissaare vabatahtlikud päästjad, kuid autopaakidest lõppes vesi ja järve ujuvpumba paigaldamine võttis aega. Kella 2.26 ajal jõudis politsei- ja piirivalveameti kaatriga Laaksaare sadamast koos varustusega saarele Räpina päästemeeskond.

Räpina päästjad panid vee saamiseks 150 meetri kaugusele järve oma pumbad ning moodustasid lisa voolikuliinid. Kutseliste päästjate tegutsemise ajaks põles kokku juba kolm majapidamist ja süttinud oli palvemaja katus.

Põlevasse palvelasse sisenenud päästjad toimetasid välja raamatuid, ikoone, riste ja muud rituaalideks ning usueluks vajalikku. Elanikke põleva katusega hoonesse ei lastud. Kohalik elanik Leevi Sakk ütles, et kõike siiski päästa ei õnnestunud.

Päästjad lokaliseerisid tulekahju kell 4.33 ning hoidsid ära tule leviku ümberkaudsetele 6-7 majapidamisele. Tulekahju kustutamist raskendas tugev tuul ja see, et saarel asuvad majapidamised lähestikku ja abihooned on elumajadega kokku ehitatud.

Palvemaja kell jäi alles

Põlengus hävis kolm majapidamist ja palvemaja. Päästeameti teatel lõhkesid tulekahjus mõned gaasiballoonid, kuid ükski inimene viga ei saanud. Esialgsetel andmetel kahes põlenud elumajas kedagi alaliselt sees ei elanud. Palvemaja rusudest leiti hommikul terveks jäänud kell. Kogukond soovib palvemaja taastada. „Kõik kes saavad, võiksid selleks raha anda,“ ütles Sakk.

Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel. Teises külas elava vallasekretäri Maria Korotkova aga näeb siin saatuslikku seost palvemaja pärast käiva vaidlusega. Vallasekretäri sõnul olid vanausulised hoone juba 2002. aastal erastanud, samas oli Tartu maavalitsus reedel, 13. mail teada andnud, et Piirissaare vanausuliste palvemaja kinnistu tuleb erastada. „Jumal ei tahtnud sellist asja, palvemaja põles maha,“ nentis Maria Korotkova.

"Aktuaalne kaamera": palvemaja tuleviku asjus pole kindlat seisukohta

"Vaatepilt oli väga kohutav," tunnistas Piirissaarel viibiv "Aktuaalse kaamera" ajakirjanik Anette Parksepp, kelle sõnul on kaks elumaja täiesti maha põlenud ning ka palvemaja on täiesti laastatud.

Parkseppa sõnul pole kohalike seas veel kindlast seisukohta, mida tulevikus palvemaja asjus ette võtta. "Osad räägivad, et võib-olla sinna tulekahju kohale ei tohiks enam uut pühamut ehitada, et see ei sobi. Osad räägivad, et võib-olla peaks kuskile mujale selle üldse tegema. See tundub selline vaidluskoht olevat. See alles selgub, mis seal edasi saab."

Nendes majades, mis maha põlesid, olid ainult ühes majas inimesed sees - üks vanapaar. Nemad kaotasid nüüd oma kodu, praegu nad elavad kellegi teise juures, rääkis Parksepp. 

"Aktuaalne kaamera" kell 17:

"Aktuaalne kaamera" kell 18.30:

"Aktuaalne kaamera" kell 21:

Toimetaja: Kai Vare, Laur Viirand



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: