Omniva juht: eestlased muutuvad üha enam pakirahvaks ({{commentsTotal}})

Omniva juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul saadavad Eesti inimesed üha rohkem pakke ja järjest vähem kirju.

Majandusminister Kristen Michal on saatnud arutamiseks laiali postiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. Aavo Kärmas selgitas "Terevisioonis", et kirjade saatmine on viimase kümne aastaga langenud neli korda, pakkide arv aga on viimase nelja aastaga kasvanud kaks korda.

"Eestlased muutuvad üha rohkem pakirahvaks, aga postivõrgu nõuded on kehtinud kümme aastat sellisena," märkis ta.

"Postivõrgu nõuded on kehtinud kümme aastat, aga nõudlus on väga palju muutunud, tegelikult postivõrku peaks ümber kohandama pakiärist lähtuvalt, mitte niivõrd kirjaärist lähtuvalt nagu ajalooliselt on olnud," rääkis ta.

Omiva jaoks tähendab see tema sõnul liikumist postipunktidesse, samuti pakiautomaatide viimist väiksematesse kohtadesse. Samuti on võimalik maainimestel kirjakandja kaudu teenuseid tarbida.

Kärmase sõnul kandis Omniva eelmisel aastal laiali 16 miljonit kirja, millest peamine osa olid arved. Eraisikute vaheline kirjamaht oli mullu 2 miljonit, millest pool saadeti jõulude ajal.

"Eelmise aasta pakiautomaatide kaudu saadetavad pakimahud kasvasid ligi 60 protsenti. See on peamiselt tingitud sellest, et inimesed ostavav e-kauplustest," lisas ta.

Täna on üle Eesti postipunkte 156 ja postkontoreid 177. Kärmase sõnul on teenuse liikumisega postipunktidesse muutunud selle kättesaadavus maapiirkondade inimestele paremaks.

"Meil on väga palju postipunkte, mis on lahti 6-7 päeva nädalas õhtul kella 20-ni. Näiteks sel aastal oleme teinud 19 postipunkti ja neist 14-s on teenuste mahud kasvanud võrreldes sellega, kui seal oli kohapeal varem postkontor," rääkis Kärmas.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: