Eesti keele tasemeeksam muutub kolmandast korrast alates ilmselt tasuliseks ({{commentsTotal}})

Innove eksamikeskus Autor: Postimees/Scanpix

Eesti keele tasemeeksamite sooritamine on seni olnud inimestele tasuta, nüüd aga plaanib haridusministeerium viia sisse omavastutuse ehk läbikukkuja peab kolmandat korda sama taseme eksamit sooritama minnes ise kulud kandma.

Seega, kui esmakordsel eksami tegemisel eksam ebaõnnestub, siis on võimalik seda teatud aja möödudes tasuta uuesti teha, kuid alates kolmandast sama taseme eksamist tuleb tasuda täiendav riigilõiv 110 eurot.

Eesti keele tasemeeksameid on nende rakendumisest 2008. aastal käinud tegemas peaaegu 38 000 inimest, kellest veidi vähem kui 68% olid 2015. aasta lõpu seisuga keeletaseme saavutanud.

Eksami sooritamise edukus on seda madalam, mida kõrgema keeletasemega on tegu: kui kõigi tasemeeksamite keskmisena on ühe keeletaseme saavutanu kohta 1,9 eksamikorda, siis A2 tasemel on see näitaja 1,4, B1 tasemel 1,7, B2 tasemel 2,6 ning C1 tasemel isegi 3 eksamikorda ühe keeletaseme saavutanu kohta.

Maksimaalselt on üks isik käinud eksamil 19 korda, samas 10 ja rohkem korda on eksamil käinud alla 1% ning üle kahe korra 7% kõigist eksamil käinud inimestest.

Iga viies ei tule kohale

Eksamile registreerimine ja eksamil osalemine on tasuta ja seetõttu on tekkinud olukord, kus paljud registreerunud jätavad eksamile tulemata.

Eelmisel aastal registreeris end eksamitele 6147 inimest, kuid eksamil osales 4864 inimest, seega 1283 inimest ehk iga viies ilmunud kohale.

See toob endaga kaasa märkimisväärse kulu - eksam on ette valmistatud ja eksamimaterjalid loodud, eksamiruumid leitud ja ettevalmistatud, eksaminaatorid ja hindajad kohale tulnud.

Nende eest, kes on käinud eksamil rohkem kui kaks korda, on riik panustanud korduseksamite korraldamiseks 2008. aasta teisest poolest alates hinnanguliselt 710 000 eurot, mis moodustab 12,6% eksamite hinnangulisest kogumaksumusest 2015. aasta hindades.

Eksami maksumus A2 tasemel on 97 eurot, B1 tasemel 113 eurot, B2 tasemel 118 eurot ja C1 tasemel 125 eurot. Kasvanud on nende osakaal, kes on käinud eksamil rohkem kui kaks korda – näiteks kui 2010. aastal eksamil käinud isikutest 7% olid eksamil vähemalt kolmandat korda, siis 2014. aastal oli nende osakaal juba 17%.

Keelenõuded valla- ja linnavalitsuses

Teise keeleseaduse muudatuse eesmärk on selge ja üheselt arusaadav regulatsioon, mille kohaselt on ka vallavanemal, linnapeal ja valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal, osavalla või linnaosa valitsuse liikmel C1-taseme eesti keele oskuse nõue.

Haridusministeerium möönab, et praegu on seadustes ebakõla teatud ameti- ja töökohtadele kehtestatavate keeleoskusnõuete osas: üheselt ei ole arusaadav, millised keeleoskusnõuded peavad olema vallavanemal, linnapeal ja valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal, osavalla või linnaosa valitsuse liikmel.

Vastavate ametikohtade C1-taseme eesti keele oskuse nõue on kehtinud juba 1989. aastast alates, kuid pärast uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumist 2013. aasta aprillis ei ole vallavanem, linnapea ning valla- või linnavalitsuse liige enam ametnik.
Regulatsiooni täpsustamiseks täiendati ATS vastuvõtmisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadust paragrahviga, mille kohaselt vallavanemaks või linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

Kehtiv keeleseadus ei anna aga haridusministeeriumi hinnangul selget ja üheselt arusaadavat volitusnormi vastavatele isikutele konkreetsete keelenõuete kehtestamiseks. Seetõttu kirjutataksegi see nüüd muutmisele minevasse seadusesse.

Keeleseaduse muutmine on praegu veel eelnõu väljatöötamiskavatuse faasis. See tähendab, et haridusministeerium küsib esmast tagasisidet ning seejärel töötab juba eelnõu välja, mis kooskõlastatakse ministeeriumidega ning mis lõpuks peab jõudma heakskiiduni valitsuses ja seejärel riigikogus.

Valmis eelnõu saadetaks eeldatavasti kooskõlastamisele tänavu septembris ning õigusakt võiks haridusministeeriumi hinnangul jõustuda aasta hiljem ehk 2017. aasta septembris.

Toimetaja: Priit Luts



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.