Eesti keele tasemeeksam muutub kolmandast korrast alates ilmselt tasuliseks ({{commentsTotal}})

Innove eksamikeskus
Innove eksamikeskus Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti keele tasemeeksamite sooritamine on seni olnud inimestele tasuta, nüüd aga plaanib haridusministeerium viia sisse omavastutuse ehk läbikukkuja peab kolmandat korda sama taseme eksamit sooritama minnes ise kulud kandma.

Seega, kui esmakordsel eksami tegemisel eksam ebaõnnestub, siis on võimalik seda teatud aja möödudes tasuta uuesti teha, kuid alates kolmandast sama taseme eksamist tuleb tasuda täiendav riigilõiv 110 eurot.

Eesti keele tasemeeksameid on nende rakendumisest 2008. aastal käinud tegemas peaaegu 38 000 inimest, kellest veidi vähem kui 68% olid 2015. aasta lõpu seisuga keeletaseme saavutanud.

Eksami sooritamise edukus on seda madalam, mida kõrgema keeletasemega on tegu: kui kõigi tasemeeksamite keskmisena on ühe keeletaseme saavutanu kohta 1,9 eksamikorda, siis A2 tasemel on see näitaja 1,4, B1 tasemel 1,7, B2 tasemel 2,6 ning C1 tasemel isegi 3 eksamikorda ühe keeletaseme saavutanu kohta.

Maksimaalselt on üks isik käinud eksamil 19 korda, samas 10 ja rohkem korda on eksamil käinud alla 1% ning üle kahe korra 7% kõigist eksamil käinud inimestest.

Iga viies ei tule kohale

Eksamile registreerimine ja eksamil osalemine on tasuta ja seetõttu on tekkinud olukord, kus paljud registreerunud jätavad eksamile tulemata.

Eelmisel aastal registreeris end eksamitele 6147 inimest, kuid eksamil osales 4864 inimest, seega 1283 inimest ehk iga viies ilmunud kohale.

See toob endaga kaasa märkimisväärse kulu - eksam on ette valmistatud ja eksamimaterjalid loodud, eksamiruumid leitud ja ettevalmistatud, eksaminaatorid ja hindajad kohale tulnud.

Nende eest, kes on käinud eksamil rohkem kui kaks korda, on riik panustanud korduseksamite korraldamiseks 2008. aasta teisest poolest alates hinnanguliselt 710 000 eurot, mis moodustab 12,6% eksamite hinnangulisest kogumaksumusest 2015. aasta hindades.

Eksami maksumus A2 tasemel on 97 eurot, B1 tasemel 113 eurot, B2 tasemel 118 eurot ja C1 tasemel 125 eurot. Kasvanud on nende osakaal, kes on käinud eksamil rohkem kui kaks korda – näiteks kui 2010. aastal eksamil käinud isikutest 7% olid eksamil vähemalt kolmandat korda, siis 2014. aastal oli nende osakaal juba 17%.

Keelenõuded valla- ja linnavalitsuses

Teise keeleseaduse muudatuse eesmärk on selge ja üheselt arusaadav regulatsioon, mille kohaselt on ka vallavanemal, linnapeal ja valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal, osavalla või linnaosa valitsuse liikmel C1-taseme eesti keele oskuse nõue.

Haridusministeerium möönab, et praegu on seadustes ebakõla teatud ameti- ja töökohtadele kehtestatavate keeleoskusnõuete osas: üheselt ei ole arusaadav, millised keeleoskusnõuded peavad olema vallavanemal, linnapeal ja valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal, osavalla või linnaosa valitsuse liikmel.

Vastavate ametikohtade C1-taseme eesti keele oskuse nõue on kehtinud juba 1989. aastast alates, kuid pärast uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumist 2013. aasta aprillis ei ole vallavanem, linnapea ning valla- või linnavalitsuse liige enam ametnik.
Regulatsiooni täpsustamiseks täiendati ATS vastuvõtmisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadust paragrahviga, mille kohaselt vallavanemaks või linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

Kehtiv keeleseadus ei anna aga haridusministeeriumi hinnangul selget ja üheselt arusaadavat volitusnormi vastavatele isikutele konkreetsete keelenõuete kehtestamiseks. Seetõttu kirjutataksegi see nüüd muutmisele minevasse seadusesse.

Keeleseaduse muutmine on praegu veel eelnõu väljatöötamiskavatuse faasis. See tähendab, et haridusministeerium küsib esmast tagasisidet ning seejärel töötab juba eelnõu välja, mis kooskõlastatakse ministeeriumidega ning mis lõpuks peab jõudma heakskiiduni valitsuses ja seejärel riigikogus.

Valmis eelnõu saadetaks eeldatavasti kooskõlastamisele tänavu septembris ning õigusakt võiks haridusministeeriumi hinnangul jõustuda aasta hiljem ehk 2017. aasta septembris.

Toimetaja: Priit Luts



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema