Maaülikooli professor: Elva Verevi järv võib puhkeda õitsele ja muutuda solgitiigiks ({{commentsTotal}})

Verevi järv
Verevi järv Autor/allikas: Kayvo Kroon/foto.elva.ee

Kui Elvas asuva Verevi järve põhja sadestunud setted liikuma pääsevad, võib puhkajate seas populaarne ujumiskoht muutuda ühe kevadega põhimõtteliselt solgitiigiks. Setete eemaldamine on aga kallis ja kuna veemajanduskavas on järve seisukord hinnatud heaks, siis pole uuringuteks ega ka konkreetseteks töödeks enne 2021. aastat raha loota.

Aastakümneid tagasi asusid Verevi järve ääres Elva reovee settetiigid, kust solk suurveega järve voolas. Seetõttu on populaarse ujumiskoha põhja sadestunud nii suur hulk kõrge toitaine sisaldusega setteid, et järve alumises kihis vesi suisa haiseb, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Nimelt, kui järvedes toimub igal kevadel vee segunemine ehk põhjas olev vesi tõuseb pinnale ja põhja ladestunud toitained pääsevad liikuma, siis Verevi järves sellist segunemist ei ole. Maaülikooli limnoloogiakeskuse professori Ingmar Otti sõnul piisab korralikust talvest ja hoogsast jääminekust, et seni kihistunud vesi võibki Verevis segamini minna.

"Kui järve sügavamas osas olev vesi tõuseb pinnale, siis on see nagu väetis järvele, mistõttu hakkab veekogu "õitsema" ning inimesed näevad, et vee värvus on muutunud ja see hakkab ka haisema. See protsess mõjutaks järve kogu elustikku," selgitas Otti.

Kes soovib täpsemalt mõista, milliseks Verevi järv võib muutuda, peaks ette kujutama ühte keskmisest suuremat solgitiiki. Keskkonnaameti Tartu piirkonna veespetsialist Triin Mägi sõnul on probleemi lahendamiseks kaalutud erinevaid variante, mille hulka kuuluvad nii setete eemaldamine eesmärgiga taastada veekogu isepuhastumisvõime.

"Ilmselgelt peaks veel arutama, milliseid võimalusi veel on, sest aeg läheb edasi ja tehnoloogilised võimalused arenevad," märkis Mägi. Paraku tõdevad kõik osapooled, et järve põhjast setete kätte saamine on keeruline ja väga kallis.

Riigi ja Euroopa Liidu poolset abi Verevi järve keskkonna parandamiseks saaks taotleda läbi veemajandustegevuskavas ettenähtud meetmete, kuid 2021. aastani paika pandud kavas on Verevi järve seisukord hinnatud heaks. Seda kui kaua Verevi probleemi lahendamiseks aega on ja millal veekogu põhja peitunud õnnetus võib liikuma hakata keegi täpselt ei tea.

Sestap võib loota, et raha setete eemaldamiseks leitakse enne, kui järv õitsele puhkeb.

Toimetaja: Allan Rajavee



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: