Ministeerium lõi kokku, millised on alustava taksovedaja lisakulud kokkuleppevedaja ees ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Nn Uber-eelnõu puhul on pidevalt tõstatatud küsimus taksoteenuse ja kokkuleppevedude erinevast kulukusest. Majandusministeerium arvutaski nüüd riigikogu majanduskomisjoni palvel kokku taksovedaja lisakulud ühe sõiduki pealt.

Kõigepealt tuleb arvesse võtta, et takso tähtajatu tegevusluba maksab 64 eurot ning sõidukikaart 20 eurot, mis tuleb iga paari aasta järel uuesti tasuda.

Taksojuhi tähtajatu teenindajakaart on 38 eurot. Taksojuhi ametikoolituse baaskoolitus maksab 120-145 eurot sõltuvalt autokoolist, täiendkoolitus iga viie aasta järel 50-60 eurot ning koolitunnistuse riigilõiv maanteeametis 26 eurot.

Sõiduki kohandamine on juba märksa kulukam. N-ö nullist taksoks tegemine (taksomeeter, printer, plafoon, side, vastavad ühendused) maksab keskmiselt 700 - 1000 eurot. Sellele lisandub hinnakirja muudatuste ja autokleebiste kulu.

Taksod peavad tehnoülevaatuses käima igal aastal ja seda sõltumata auto vanusest ning see maksab 40-50 eurot kord.

Takso kindlustus on tublisti kallim tavasõiduautost, olenevalt kindlustajast kaks kuni kuus korda kallim. Ministeerium võttis näiteks Toyota Avensise, mille tavakindlustus maksab ca 30 eurot kuu, taksokindlustus sõltuvalt kindlustajast ca 60-200 eurot kuu.

Kokkuvõtvalt võiksid arvestuslikult alustava taksovedaja kogukulud olla majandusministeeriumi hinnangul suurusjärgus 1200 – 1300 eurot ühe sõiduki pealt.

Tavasõidukiga võrreldes on veel iga-aastased lisakulud seoses kallima kindlustuse, lisatehnoülevaatuse ja kohustuslike taksotunnuste (taksomeetri-printeri jms) hoiutöödega.

Vaidlused riigikogus

Nn Uberi-eelnõu on riigikogus muudatusettepanekute faasis ning ebakõla on ka koalitsiooni sees. Näiteks IRL esitas muudatusettepaneku mille järgi saaks Uberi või Taxify kaudu kokkuleppevedajana raha teenida vaid füüsiline isik.

Kui aga inimene sooviks töötada FIE-na või osaühingu alt, oleks see IRL-i hinnangul sisuliselt taksoteenus ning kehtima peaksid ka samad reeglid. Kalle Palling Reformierakonnast kinnitas, et nende erakond sellist seisukohta ei jaga.

IRL-i teine ettepanek oli, et Taxify ja Uberi operaatoritel oleks seadusest tulenev kohustus sõlmida selline kindlustusleping, mis laieneks õnnetuse korral sõidujagamist kasutavatele klientidele.

„Seaduseelnõu annab seaduslikud võimalused Taxify ja Uberit kasutavatele juhtidele, sest nendele seatud nõuded on seaduses madalamad kui traditsioonilistel taksodel, kuigi pakutakse sarnast teenust. Seetõttu on oluline ka nende teenuste selge eristamine,“ ütles IRL-i fraktsiooni liige Ken-Marti Vaher.

Eelnõu on saanud kriitikat ka Tartu linnavalitsuselt ja Tallinna transpordiametilt.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: