Riigiduuma pole piirileppe ratifitseerimisprotsessi veel alustanud, põhjus on ebaselge ({{commentsTotal}})

{{1463412897000 | amCalendar}}

Eesti-Vene piirilepet ei ratifitseerita tõenäoliselt niipea. Venemaa riigiduuma läheb juulist suvepuhkusele, sügisel aga valitakse juba uus Venemaa parlament.

Eesti välisminister Marina Kaljurand ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ei Vene diplomaadid ega Eesti saatkond suuda selgitada edasilükkamise põhjusi.

Eelmisel sügisel lepiti Venemaa välisministri Sergei Lavroviga kokku, et valitsused esitavad piirilepingu parlamentidele ratifitseerimiseks. Eesti tegi seda, riigiduuma pole aga ratifitseerimisprotsessi alustanud.

Tõenäoliselt praegune riigiduuma piirileppeid menetleda ei jõua, tunnistas välisminister Kaljurand. "Arvestades, et duuma volitused varsti lõpevad - septembris on Venemaal duuma valimised - siis on väga suur tõenäosus, et Vene duuma praeguse koosseisuga neid lepinguid menetlema ei hakka," sõnas ta.

Kaljurand pole ei Vene ega Eesti diplomaatidelt saanud selgitust, miks see nii on.

"Minu viimane jutuajamine välisminister Lavroviga oli septembris, aga loomulikult olen suhelnud Vene suursaadikuga siin. Meie suursaadik Moskvas on seda küsimust tõstatanud. Ja sealt me saame suhteliselt ebamääraseid vastuseid," märkis minister.

Balti Venemaa Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin ütleb, et Venemaa riigiduuma suvepuhkusel pole piirileppe ratifitseerimisega midagi pistmist. Kui Kremlil oleks tarvis asi ära teha, siis duuma seda ka teeks.

Ilmselt kavatseb Kreml ratifitseerimata lepet hiljem ära kasutada. Venemaa presidendivalimiste ajaks 2018. aastal on tarvis inimeste patriotismi eufooriat, oletas Juškin.

"Tal on Venemaa analüütikute hinnangul tarvis pidada veel üks väike võidukas sõda, et eufooriat ülal hoida. Või siis viia läbi mingi välispoliitiline operatsioon, muuta Venemaa olukord rahvusvahelisel areenil veelgi keerulisemaks, et valijatele näidata, et me tõesti elame piiramisrõngas. Ratifitseerimata piirilepe Eestiga võib selles kombinatsioonis mängida mingit rolli, mida me ei oska endale ette kujutada," rääkis Juškin.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Krimmi ning Ida-Ukraina taustal oleks hea, kui riigipiir oleks lepinguliselt kehtestatud. "See ei taga ju otseselt julgeolekut, aga kindlasti vähendab nn hallide tsoonide ulatust," rõhutas Mihkelson.

Piirileping on läbinud esimese lugemise riigikogus, vastavalt tavale ratifitseeritakse leping mõlemas parlamendis üheaegselt pärast seda, kui see läbib esimese lugemise ka duumas.

Vene suursaadik: ei saa välistada, et duuma siiski jõuab seda teha

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et tõenäosus piirileppe ratifitseerimiseks duuma praeguse koosseisu poolt on tõepoolest vähenenud, kuid samas ei saa välistada, et duuma jõuab seda siiski teha.

Niikuinii ei saa saadikud suve lõpuni puhata seoses septembris algavate duuma valimistega, lisas Petrov.

"Samal ajal ma tahaksin selles asjas rõhutada, et tõenäosus on seni siiski olemas. Tõsi, see on vähem tõenäoline, kui tundus olevat mõned kuud tagasi. Kuid seni, kui on olemas tõenäosus, võib loota, et töö viiakse lõpule. Saadikuid lastakse puhkusele tinglikult, sest septembris on juba duuma valimised. Algab aktiivne valimiskampaania. See mõjutab kindlasti antud küsimuse lahendamist," rääkis suursaadik.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: