Nutt: krimmitatarlaste küüditamise näol oli tegu genotsiidiga ({{commentsTotal}})

Riigikogu liige ja inimõiguste ekspert Mart Nutt, kes selgitas ETV saates "Ringvaade" äsja Eurovisiooni võitnud laulu ajaloolist tausta, lausus, et 1944. aastal krimmitatarlastele osaks langenud sündmust saab ilma igasuguse valehäbita nimetada genotsiidiks.

2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Ukraina esindaja Jamala, kelle laul rääkis rasketest katsumustest, mis tabasid krimmitatari rahvast stalinistliku võimu poolt 1944. aastal. Laulu sisu põhines Jamala enda vanavanaema kannatustelool.

"Erinevus oli selles, et kui Eestist viidi 1941. aastal kuskil 10 000 ja 1949. aastal 20 000 inimese ringis, siis - kui me nüüd protsentuaalselt vaatame - siis ei ole see krimmitatarlastega kahtlemata võrreldav, sest Krimmist küüditati ära kogu krimmitatari rahvas. Ja selles mõttes tuleb jällegi mainida, et krimmitatarlased ei olnud päris ainulaadses olukorras, neid rahvaid, kes 1944 - juba 1943. alates - hakati küüditama oma kodudest välja ja küüditati terve rahvas ära, neid oli teisigi. Näiteks kuulusid nende hulka ka tšetšeenid, tšerkessid, volgasakslased, kalmõkid. See on kindlasti sündmus, mida võib nimetada ilma igasuguse valehäbita genotsiidiks," selgitas Nutt.

Nuti sõnul ei kiusatud krimmitatarlasi Ukraina võimu ajal taga, kuigi mõningaid probleeme kaua kodumaalt eemal viibinud rahval oli. Kõik aga muutus seoses Krimmi poolsaare okupeerimisega Venemaa poolt.

"Kui Venemaa Krimmi läks, siis esimesed aktid, mida Venemaa tegi, oli see, et püüti näida justkui väikerahvaste kaitsjana ja krimmitatari keel tunnistati ka üheks Krimmi ametlikuks keeleks. Aga paralleelselt sellega, nagu see Venemaal ka mujal väikestes piirkondades on toimunud, needki vähesed krimmitatarikeelsed sildid, mis enne olid üleval, need korjati sealt ära. Nii et krimmitatari keel on praktiliselt igalt poolt välja tõrjutud ja nüüd viimane samm oli see, et Vene võimud saatsid laiali krimmitatarlaste Medžlise - see on siis nende rahva esindus - ja seega krimmitatarlastel praegu mingit esindatust ei olegi," nentis Nutt.

"Mis on veel oluline krimmitatarlaste juures mainida, on see, et krimmitatari liidrid, kes suures osas on praegu kas Ukrainas või hoopis kuskil Läänes, on kutsunud üles, et krimmitatarlased ei lahkuks oma kodumaalt. Et ei tekiks sama olukorda, et nad jäävad oma kodust ilma nii, nagu 1944. aastal. Aga kahtlemata nende olukord on seal raske," lisas ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.