Soome saadik Eestis: julgeolek ja stabiilsus põhinevad eelkõige tugeval majandusel ({{commentsTotal}})

Soome president Sauli Niinistö külastab oma Eesti riigivisiidi käigus täna ka Tallinna Tehnikaülikooli, et arutada Eesti ja Soome majanduskoostöö kolmanda etapi algust. Soome suursaadik Kirsti Narinen ütles hommikul "Terevisioonis", et kuigi Niinistö olulisemaks teemaks presidendina on Soome riigi julgeolek, aitab selle arendamisele oluliselt kaasa just tugev majandus.

"Me peaksime nüüd tegema midagi uut, et me uuendaksime oma praegust lähenemist ning võtaks kasutusele innovatsioonihinge, mis oli 90-ndate alguses," rääkis Narinen. See uuendusmeelsus tuleks tema hinnangul ühendada Euroopa Liidu raamistikuga, mis annab teatud tasemel stabiilsuse.

"President Niinistö peab suure hoolega kinni n-ö oma haldusalast, mistõttu on ta väga ettevaatlik, et mitte astuda valitsuse tööülesannete peale, mille hulka kuuluvad ka majandusküsimused," märkis saadik.

Narinen lisas, et Niinistöl oleks isiklikust taustast lähtuvalt kindlasti ideid ka majandusvallas. "Aga näiteks tänases Päevalehe intervjuus ta ka rõhutab seda, et majandus ei ole tegelikult tema valdkond, kuigi julgeolek ja sisemine stabiilsus põhineb majandusel," nentis Narinen.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: