Vallandatud asekantsler kaotas lõplikult protsessi riigiga ({{commentsTotal}})

Aleksander Ljudvig.
Aleksander Ljudvig. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sotsiaalministeeriumi endine asekantsler Aleksander Ljudvig kaotas lõplikult ametist vabastamise vaidluse riigiga, sest riigikohus ei võtnud tema kaebust arutusele.

Kuna riigikohus Ljudvigi kaebust ei aruta, siis jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus, millega jäi muutmata Tallinna halduskohtus tema kahjuks tehtud otsus.

Tallinna halduskohus jättis 2014. aasta detsembris rahuldamata Ljudvigi kaebuse, milles ta tahtis sotsiaalministri 2013. aasta 10. oktoobri käskkirja õigusvastaseks tunnistamist, enda teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitise väljamõistmist.

Toonane sotsiaalminister Taavi Rõivas vabastas sotsiaalala asekantsleri Ljudvigi 2013. aasta 10. oktoobri käskkirjaga ametist teenistuskohustuste olulise rikkumise tõttu ehk raske hooletuse tõttu.

Ljudvig tahtis kohtult enda teenistusest vabastamise aluse muutmist ja sõltuvalt vabastamise aluse muutmisest talle teenistusest vabastamise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest palga välja mõistmist iga 15 kalendripäeva pikkusest etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest ning õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitist tema kolme kuu keskmise palga ulatuses.

Kohus leidis, et vaidlustatud käskkiri on formaalselt ja sisuliselt õiguspärane ning seetõttu on Ljudvigi kaebus alusetu ja see ei kuulu ühegi nõude osas rahuldamisele.

Halduskohtu seisukohta jagas ka Tallinna ringkonnakohus ning riigikohus asja arutusele ei võtnud.

Ljudvig vastutas asekantslerina erihooldekodudes elavate inimeste õiguste, lastekodulastele uute majade ehitamise, Euroopa fondide raha kasutamise eest.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: