Ligipääs riigi õigusabile tõotab uuest aastast paraneda ({{commentsTotal}})

Dokument.
Dokument. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti keskmise lähedast palka teenivad inimesed reeglina riigi õigusabi saama ei kvalifitseeru, kui just ei ole mitut ülalpeetavat.

Sisuliselt tähendab see seda, et riigi õigusabi saab üksnes inimene, kes elab vaesuses või toimetuleku piiril. Seega suur osa elanikkonnast, kes ei vasta majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi andmise tingimustele ja ei suuda turutingimustel õigusabi ka ise hankida, ei oma reaalset võimalust hankida vajaduse korral kvaliteetset õigusabi.

Justiitsministeerium, kes on asunud probleemile lahendust otsima, möönab, et sellised inimesed saavad harilike kulude - toit, eluase, transport, riided, ravimid - katmisega hakkama, kuid ootamatute õiguslike probleemide kerkimisel ei pruugi nad suuta kvaliteetset õigusabi enda olemasolevate vahendite arvelt hankida.

Selliste inimeste täpset arvu ei ole võimalik välja tuua, kuid potentsiaalne inimeste arv ületab ministeeriumi hinnangul ilmselt 100 000-ni.

Tulevast aastast peaks see kõik muutuma, kui justiitsministeerium oma vastvalminud plaani ellu suudab viia.

Esimesed kaks tundi tasuta

Võetud eesmärgiks on laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi kvalifitseeritud õigusabile. Selleks laiendatakse õigusabi andmist inimestele, pakkudes neile riigi esmatasandi õigusnõustamist kõigepealt teatud arv tunde (nt 2 h) tasuta.

Kui inimene vajab õigusabi enam arv tunde, siis antakse seda talle teatud tundide arv (nt 3 h) omaosaluse tasumise korral (nt 30 eurot) või selgitatakse talle riigi õigusabi taotlemise võimalusi, kui inimesel puuduvad vahendid omaosaluse tasumiseks.

Muud võimalust riik ei näe, sest ei saa hakata turul tegutsevate õigusteenuse pakkujate tegevusse sekkuma, kohustades neid kehvemal majanduslikul järjel olevatele isikutele soodustingimustel teenust pakkuma.

Tundide arvud ja omaosaluse hinnad on veel lahtised, sest praegu on valmis alles eelnõu väljatöötamiskavatsus ja avalike konsultatsioonide ring. Eelnõuks peaks plaan vormuma tänavu juulis ning jõustuma 2017. aasta jaanuarist.

Esmatasandi õigusnõustamise laiendamine nõuab loomulikult lisaraha ning arvutuskäik näeb välja selline:. kui anda abivajajatele kalendriaastas esmatasandi õigusnõustamist tasuta 17 000 tunni ulatuses, mis võimaldaks anda 2 tundi tasuta õigusabi kuni 8500 inimesele, siis selleks vajatakse täiendavalt minimaalselt 700 000 eurot, millele lisanduks käibemaks.

Seaduste muutmise teine eesmärk on see, et üks ja sama advokaat või advokaadibüroo osutaks nii esmatasandi õigusnõustamist kui selles asjas võimalikku jätkuvat riigi õigusabi.

Praegune kava näeb ette, et advokatuuri juhatus saab õiguse luua riigi õigusabi ja esmatasandi õigusnõustamise paremaks korraldamiseks Riigi Õigusabi Advokaadibüroo advokatuuri struktuuriüksusena, nagu seda on näiteks advokatuur kantselei.

Lihtsates kaasustes kaob abi kohustuslikkus

Muudetakse riigi õigusabi andmist kriminaalasjade kohtueelses menetluses selliselt, et edaspidi ei määrata kahtlustatavale kohustuslikus korras kaitsjat lihtsates ja selgetes II astme kuriteoasjades, millede puhul peab prokurör võimalikuks lahendada asi lihtmenetluses ning kui kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides vajalik.

Praegu on Eestis kaitsja osavõtt kriminaalasja kohtueelsest menetlusest kohustuslik alates prokuratuuri poolt kriminaaltoimiku tutvustamiseks esitamisest.

Näiteks moodustas riigi õigusabi eelarvest 2014. aastal inimestele, keda kahtlustati või süüdistati mootorsõiduki joobes juhtimises, riigi õigusabi hinnanguliselt kuni 478 000 eurot.

Kavas on piiratakse ühele isikule kalendriaastas tsiviil- ja haldusasjades osutatava riigi õigusabi mahtu umbes 30 tunnile aastas. Selle täitumisel kohustuks riigi õigusabi saaja õigusabi eest ise tasuma, välja arvatud juhul, kui jätkamiseks on eriline põhjus.

Toimetaja: Priit Luts



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: