Eestisse saabunud "kvoodipagulased" võivad saada alates käesolevast kuust kolmeaastase elamisloa ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Ina Fassbender/Reuters/Scanpix

Kaks põgenikku, kes saabusid äsja Eestisse, kaebasid politsei- ja piirivalveameti (PPA) kohtusse, kuna neile anti täiendava kaitse staatus, mitte pagulasstaatus. Kui täiendava rahvusvahelise kaitse saanu saab aasta pikkuse elamisloa, siis pagulasele määrab riik elamisloa kolmeks aastaks.

PPA otsustas Euroopa Liidu raames ümberpaigutatavatele põgenikele anda esialgu täiendav rahvusvaheline kaitse, mitte pagulasstaatus. PPA identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik ütles Postimehele, et PPA kasutas sellist lähenemist, et olla võimalikult efektiivne praeguste ressursside juures.

Nii pidasid ametnikud Kreekas põgenikke intervjueerides silmas peaasjalikult seda, kas inimene kujutab mingit julgeolekuohtu või mitte. Kui ohtu ei olnud ja põgenik oli pärit konfliktiriikidest nagu Süüria, Jeemen või Iraak, siis oli üsna kiiresti võimalik teha täiendava kaitse andmise otsus.

Seda, kas inimene kvalifitseerub pagulaseks plaaniti hinnata aasta pärast, kuid nüüd on otsustanud PPA Ratniku sõnul oma praktikat muuta ja kaaluda Eestisse saabuvatele põgenikele pagulasstaatuse andmist, millele eelneks senisest detailsem taustakontroll ja varjupaigaintervjuu.

Janson: vana mehhanism võiks mõnes osas säilida

MTÜ Pagulasabi juht Eero Jansoni sõnul näitavad uuringud, et põgenikud tunnevad end turvalisemalt ning on altimad lõimuma kui neile antakse kohe riiki saabudes pagulasstaatus. "Ajutise elamisloa saanud inimesed ei soostu investeerima oma aega ja raha riiki, kus nad kardavad, et nad saadetakse päritolu maale tagasi," ütles Janson news.err.ee-le antud intervjuus.

Janson lisas, et Euroopa Liidu seaduste kohaselt peab liikmesriik enne pagulasstaatuse välja selgitamist hindama inimeste tausta ning seda, kas asüülitaotlejat kiusatakse koduriigis taga.

Samas märkis Janson, et PPA senisel praktikal on ka hea külg, sest täiendava kaitse saanud isik võib üürida korteri, mitte oodata oma varjupaigataotlusele vastust mõnes keskuses või põgenikelaagris. "Ma arvan, et Eesti peaks jääma praeguse mehhanismi juurde, kuid hindama isiku varjupaigataotlust kohe kui ta Eestisse jõuab, mitte pärast täiendava kaitse lõppemist," selgitas Janson.

Eesti on senimaani vastuvõtnud 19 pagulast, kuid lähima kahe aasta jooksul peaks EL-i põgenike ümberpaiknemisprogrammi raames Eestisse jõudma kokku 550 pagulast.

Toimetaja: Allan Rajavee, Abdulrahman Shamlan



proovisproovis

Fotod ja video: Tallinna staadionitel algasid tantsupeo proovid

Tallinnasse kogunes 585 tantsu- ja võimlemisrühma ligi 8500 esinejaga, sest staadionitel algasid teisipäeval kuni tantsupeo proovid.

Uuendatud: 19:27 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics