Eestisse saabunud "kvoodipagulased" võivad saada alates käesolevast kuust kolmeaastase elamisloa ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Ina Fassbender/Reuters/Scanpix

Kaks põgenikku, kes saabusid äsja Eestisse, kaebasid politsei- ja piirivalveameti (PPA) kohtusse, kuna neile anti täiendava kaitse staatus, mitte pagulasstaatus. Kui täiendava rahvusvahelise kaitse saanu saab aasta pikkuse elamisloa, siis pagulasele määrab riik elamisloa kolmeks aastaks.

PPA otsustas Euroopa Liidu raames ümberpaigutatavatele põgenikele anda esialgu täiendav rahvusvaheline kaitse, mitte pagulasstaatus. PPA identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik ütles Postimehele, et PPA kasutas sellist lähenemist, et olla võimalikult efektiivne praeguste ressursside juures.

Nii pidasid ametnikud Kreekas põgenikke intervjueerides silmas peaasjalikult seda, kas inimene kujutab mingit julgeolekuohtu või mitte. Kui ohtu ei olnud ja põgenik oli pärit konfliktiriikidest nagu Süüria, Jeemen või Iraak, siis oli üsna kiiresti võimalik teha täiendava kaitse andmise otsus.

Seda, kas inimene kvalifitseerub pagulaseks plaaniti hinnata aasta pärast, kuid nüüd on otsustanud PPA Ratniku sõnul oma praktikat muuta ja kaaluda Eestisse saabuvatele põgenikele pagulasstaatuse andmist, millele eelneks senisest detailsem taustakontroll ja varjupaigaintervjuu.

Janson: vana mehhanism võiks mõnes osas säilida

MTÜ Pagulasabi juht Eero Jansoni sõnul näitavad uuringud, et põgenikud tunnevad end turvalisemalt ning on altimad lõimuma kui neile antakse kohe riiki saabudes pagulasstaatus. "Ajutise elamisloa saanud inimesed ei soostu investeerima oma aega ja raha riiki, kus nad kardavad, et nad saadetakse päritolu maale tagasi," ütles Janson news.err.ee-le antud intervjuus.

Janson lisas, et Euroopa Liidu seaduste kohaselt peab liikmesriik enne pagulasstaatuse välja selgitamist hindama inimeste tausta ning seda, kas asüülitaotlejat kiusatakse koduriigis taga.

Samas märkis Janson, et PPA senisel praktikal on ka hea külg, sest täiendava kaitse saanud isik võib üürida korteri, mitte oodata oma varjupaigataotlusele vastust mõnes keskuses või põgenikelaagris. "Ma arvan, et Eesti peaks jääma praeguse mehhanismi juurde, kuid hindama isiku varjupaigataotlust kohe kui ta Eestisse jõuab, mitte pärast täiendava kaitse lõppemist," selgitas Janson.

Eesti on senimaani vastuvõtnud 19 pagulast, kuid lähima kahe aasta jooksul peaks EL-i põgenike ümberpaiknemisprogrammi raames Eestisse jõudma kokku 550 pagulast.

Toimetaja: Allan Rajavee, Abdulrahman Shamlan



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: