Venezuelas jagavad edaspidi toiduaineid sõdurid, president keerab energia säästmiseks kella ({{commentsTotal}})

Venezuela sisevägede sõdur jahujärjekorda valvamas.
Venezuela sisevägede sõdur jahujärjekorda valvamas. Autor/allikas: Carlos Garcia Rawlins/Reuters/Scanpix

Venezuela valitsus suurendas eile oma volitusi julgeolekut, toiduainete piiranguid ja energeetikat puudutavates küsimustes. Tegemist on osaga president Nicolas Maduro poolt jaanuaris välja kuulutatud eriolukorraga, mida eelmisel nädalal kolme kuu võrra pikendati.

Pikka aega vasakpoolse autoritaarse juhtimise all olnud Venezuelat on viimasel ajal tabanud mitmed tagasilöögid, mis on riigi majandusele laastavalt mõjunud. Peamiseks põhjuseks on nafta hinna langemine maailmaturul ning seega on juhtivate naftatootjate hulka kuuluva riigi senine majandusmudel osutunud kõlbmatuks. Lisaks on Venezuelat tabanud põud, mis tähendab seda, et hüdroelektrijaamad ei saa enam riiki piisaval määral elektriga varustada. Hetkel on defitsiidiks muutunud juba ka esmatarbekaubad ning ravimid, vahendasid Yle, BBC, Reuters jt.

Eelmisel aastal langes Venezuela majandus 5,7% ning käesoleval aastal võib langus veelgi jätkuda. Inflatsioon on aga 180%.

Eile valitsuse poolt vastu võetus otsuse kohaselt hakkavad avalikku korda tagama sõdurid, kes lisaks muule peavad vastutama ka toiduainete jagamise ja müümise eest. Armeed toetavad nende ülesannete täitmisel ka sisejulgeolekujõud.

Energia säästmiseks on varem lühendatud avaliku sektori töönädala kahepäevaseks, nüüd otsustas president Maduro ka kella pool tundi edasi keerata, et inimestel oleks võimalus kauem aega päikesevalgust ära kasutada. Samuti hakkab valitsus nüüdsest otsustama ka erasektori töönädala pikkuse üle.

Lisaks võib riik hakata külmutama välismaaga seotud isikute ja ettevõtete varasid, kui nende tegevus valitsuse hinnangul riigi stabiilsust kahjustab. Lisaks sai valitsus õiguse natsionaliseerida tehaseid, mille omanikud on toorainepuudusele viidates sulgenud.

Venezuela opositsioon nõuab aga erakorralisi valimisi ja rahvahääletust president Maduro jätkamise asjus. 53-aastane Maduro, kelle eelmine riigijuht Hugo Chavez 2013. aastal oma järeltulijaks valis, on aga teatanud, et kavatseb igal juhul võimule jääda.

Erakorralisi meetmeid on Maduro aga põhjendanud muuhulgas sellega, justkui üritaks USA riigipööret korraldada. Kõik majanduslikud probleemid olevat aga "välismaiste vaenlaste" tekitatud.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: