Galerii: Soome presidendi riigivisiit piltides ({{commentsTotal}})

{{1463490072000 | amCalendar}}

Soome president Sauli Niinistö koos abikaasa Jenni Haukioga viibib Eestis riigivisiidil 17.-18. mail. Soome president kohtub Toomas Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Eiki Nestori ja peaministriTaavi Rõivasega.

Kohtumistel keskendutakse Eesti ja Soome kahepoolsele koostööle, samuti julgeolekuga seotud teemadele ning Euroopa Liidu aktuaalsetele teemadele.

Päeval osales Niinistö Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory toimunud majanduse tuleviku üle arutleval foorumil „FinEst Future Forum“.

Pärast seda asetas Niinistö pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ning samuti soomepoiste mälestusmärgile Metsakalmistul.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja Soome presidendi Sauli Niinistö kohtumisel räägiti kahe riigi omavahelistest heanaaberlikest suhetest. Samuti keskendus arutelu rändekriisi ohjeldamisele ja rahvusvahelisele julgeolekule.

Rändevaldkonna kõige olulisema küsimusena oli kõne all Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform, kus nii Soome kui Eesti pooldavad Dublini aluspõhimõtte säilimist. Nestor rõhutas Euroopa Liidu välispiiri kontrolli tähtsust ja Schengeni viisaruumi säilitamise vajadust.

„Varjupaigataotlejate ümberpaigutamisel on tähtis vabatahtlikkuse põhimõte, seda pole sünnis peale suruda,“ ütles Nestor. „Oleme valmis ühistes huvides tegutsema ja teineteist aitama.“

Kohtumisel tulid jutuks ka arengud Ukrainas ja Venemaal. Nestor viitas Venemaa jätkuvale agressioonile Ida-Ukrainas ja provokatsioonidele Läänemerel. Ta rõhutas vajadust jätkata Euroopa Liidu ühtset lähenemist Venemaa suunal ja mitte loobuma Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidest.

Ühiselt tunnustati Balti- ja Põhjamaade koostööd Ukraina, Gruusia ja Moldova toetamisel euroopalike väärtuste poole pürgimisel.
Eiki Nestor pälvis Soome riigipealt Soome Valge Roosi Rüütliordu suurristi.

President Toomas Hendrik Ilves ja abikaasa Ieva Ilves annavad täna Soome presidendi Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio auks Rahvusooperi Estonia Valges saalis piduliku õhtusöögi.

Homme kohtuvad presidendid Viljandi gümnaasiumi õpilastega ning annavad neile küsimuste-vastuste vormis koolitunni, millest teeb otseülekande ka ERR.ee.

Niinistö: Soome julgeolekukoostöö Eestiga pole hooletusse jäetud

President Toomas Hendrik Ilvesega kohtunud Niinistö tuletas meelde, et erinevalt Eestist ka Teise maailmasõja sündmuste keskel iseseisvaks jäänud Soomel oli pikk idapiir ning üldse olukord, mis ei soosinud teravaid suhteid Nõukogude Liiduga. See sünnitas hoiakud, mida tagantjärele on nimetatud soometumiseks, ent mis ekspertide hinnangul tõid Soomele tegelikult kasu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd räägib USA president Barack Obama vajadusest Venemaaga diplomaatiat arendada, ent see just ongi see, mida Soome aastakümneid teinud on.

Soome tihedate julgeolekupoliitiliste suhete pärast Rootsiga aga ei tasu Niinistö sõnul Eestis muret tunda, sest sellistes valdkondades hoitakse enamasti mitu rauda korraga tules.

"Tihtipeale saame me asjadest aru nii, et kui sa vaatad ühele poole, oled sa unustanud teise ja kui sa vaatad teisele poole, siis oled sa unustanud meid. See ei ole viis, kuidas töötatakse maailma mõõtkavas või rahvusvahelistes suhetes. Seal tuleb töötada mitmes suunas korraga," rääkis president.

Küll aga võib nii Eestile kui ka Soomele halvasti mõjuda kogu Euroopa olukord, sest Euroopas on korraga käimas mitu tõsist kriisi - rändekriisi kõrval ei saa unustada ka Ühendkuningriigi kalduvust Euroopa Liidust lahkumisele, mis kogu mandri majandusolukorda tõsiselt halvendaks.

Ehkki sisserännukriis Soome osas on tublisti leevenenud, pole see Euroopa ulatuses kaugeltki läbi ning Niinistö kardab eelseisvaid katsumusi.

"Meil on parasjagu käimas palju kriise. Ma kardan, et me oleme silmitsi uue sisserännulainega, mis seab Euroopa väga raskesse olukorda. Ma arvan, et õppisime midagi möödunud sügisest, aga võib olla, et mitte piisavalt palju," rääkis ta.

Sisserännukriis on õhutanud tema sõnul võõraviha mitmel pool Euroopas, ka Soomes. Soomes töötavad või külastavad eestlased siiski kartma ei pea, sest neisse suhtutakse Niinistö täpselt sama hästi või halvasti, kui varemgi, ehkki põgenikevastased hääled on väga tugevaks muutunud.

"Hääled on nüüd palju kõvemad ja palju karmimad. See jätab mulje nagu oleks kogu atmosfäär muutunud. Kuid sisseränne ja Soomes töötavad eestlased on täiesti erinevad fenomenid," kinnitas ta.

Mõlemad presidendid aga loodavad, et kaks riiki suudavad ühisel jõul muule maailmale eeskujuks muutuda majanduse ja teenuste edendamise alal, eriti just digitaalteenuste osas.



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: