Helme: kuni 3000 elanikuga omavalitsus on täiesti loomuliku suurusega ({{commentsTotal}})

Riigikogus jätkus haldusreformi eelnõu arutamine. Teist nädalat venitamis-taktikat kasutav opositsioon leiab, et omavalitsustele tuleks anda rohkem võimu ja raha, koalitsiooni hinnangul tuleks omavalitsused esmalt muuta võimekaks, et neile siis suuremaid ülesandeid ja nende täitmiseks raha anda. Arutelu jätkub homsel istungil ja see võib kesta öö läbi.

Riigikogus vaheaegade võtmisega arutelu venitamist vedava Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et haldusreform ei lahenda ääremaastumisega seotud probleeme - see ei anna omavalitsustele raha juurde ega kujunda ümber omavalitsuste ja keskvalitsuse ülesandeid. Helme rääkis Põhjamaadest, kus antakse ligi pool riigi kogutud maksurahast omavalitsustele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meil on see kuskil 23 protsenti ja tulumaksust umbes 11 protsenti. Meie tegime siin parandusettepanekutes ettepaneku kõigepealt 15 protsendi peale see tulumaksu osa tõsta. Aga eesmärk võiks olla, et me liigume seal vähemalt 25 protsendini või veel kaugemale," rääkis Helme.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Siim Kiisler ütles, et näiteks Taanis tehti kõigepealt haldusreform, kus omavalitsuste miinimumsuuruseks jäi 20 000 elanikku. "Rõhutan 20 000 elanikku, tehti selline reform, kus väiksemaid omavalitsusi üldse ei ole ja seejärel anti omavalitsustele juurde ülesandeid ja ülesannetega koos anti juurde raha," rääkis Kiisler.

Eelnõu järgi peaks kohalikus omavalitsuses elama vähemalt 5000 inimest, 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5000. Opositsiooni hinnangul toetab suurte omavalitsuste loomine kohaliku demokraatia hääbumist.

"Me oleme päris palju nüüd mööda Eestit ringi käinud ja omavalitsusjuhtidega suhelnud ja võime öelda, et see jutt, et meil omavalitsused ei tule toime oma ülesannetega, on selgelt üle dramatiseeritud. Siin pooleteisttuhande elanikuga omavalitsused saavad ikkagi päris kenasti hakkama. 2000-3000 inimese suurune omavalitsus oleks täiesti loomuliku suurusega," leiab Martin Helme.

Kiisleri hinnangul peaks tegusas ja võimekas vallas olema rohkem elanikke.

"Kui me tahame, et meie vallad ja linnad tegelikult midagi otsustaksid inimeste jaoks olulist, et millised teed korda teha, kust bussid sõidavad, millist kooliharidust omavalitsus pakub jne, siis eksperdid ütlevad praegu, et vähemalt 5000, aga soovitatavalt 11 000," märkis Kiisler.

Kiisleri sõnul saab suurematele omavalitsustele anda tõsisemaid ülesandeid ja ka nende täitmiseks raha. Eelnõu teine lugemine jätkub homme. Kui sellega hilisõhtul lõpuni jõuatakse, jägneb veel 16 päevakorrapunkti, mis tähendab, et kolmapäevane istung kestab öö läbi ja sellest saab taas maratonistung.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: