Tallinn alustas Paldiski maanteele betoontee rajamist ({{commentsTotal}})

Tallinn alustas Paldiski maanteele betoontee rajamist. Tegemist on piloot-projektiga, mis viie-kuue aastaga annab vastuse, kas betoontee vastab meie liiklus- ja loodus-tingimustele. Kuigi Maanteeamet kiidab plaani betoonteedest linnas, siis riigimaanteede osas betooni kasutamist ei planeerita.

Betoontee rajamine on asfalttee rajamisest poolteist korda kallim ja palju ajakulukam. Seni pole Eestis võetud ette teadliku katsetamist, kas aastate ja aastakümnete lõikes on see siiski kasulikum variant, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esimene lõik on puhas asfalt. Kus bussipeatused on tehtud konfaldist. Teine lõik on puhas betoon, 25 sentimeetrit paks. Ja kolmas lõik, kus me praegu seisame, saab tulevikus viis sentimeetrit asfalti peale, mis peaks siis kulumiskihina töötama." ütles betoontee projektijuht Toomas Erm

Naelrehvid, niiskus, külmumine, soolamine. Küsimus on, kui kiiresti tabab betooni eesti teede suurim probleem - pikiroopad.

"5-6 aastaga me saame selle dünaamika kätte. Peale seda on juba võimalik otsustada. Aga mina oleksin julgem, sest me ei ole siin maailmas üksinda. Teiste riikide - Saksamaa, Rootsi, Soome, Taani, Poola - kogemus näitab, et see uus tehnoloogia on niivõrd hästi välja tulnud, et siin ei tohiks tulla mingeid erilisi probleeme," seletas Tallinna linnavalitsuse vanemspetsialist Priit Willbach.

Riigimaanteede osas betooniga seoses plaane ei tehta. Riik ehitab uusi teid väga vähe ja olemasolevate parandamisel ei oleks mõistlik see nullist taas betoonteena üles ehitada. Kuna betoontee rajamine võtab kauem aega, siis pole mõeldav suure riigimaante üks lõik on mitmeid kuid täiesti läbimatu. Maanteeameti hinnangul betoon riigimaantele ei sobi.

"Maanteeamet ka täna kaalub visioonina Jürist Mäoni sõita aastal 2025 kiirusel 120km/h, siis betoontee suurtel kiirustel pole kõige mugavam. Kindlasti ei olnud mugav sõita 120-ga teedel, kus vuugid olid päris suured. Ehk raputamine ja ebamugavus on päris korralik," rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk.

Pärast betoneerimist peab Paldiski maantee katselõik seisma 3-4 nädalat ja plaani järgi saab esimesed autod peale lubada 1. juulist.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: