Soome maaväe ülem külastas õppust Kevadtorm ({{commentsTotal}})

Liitlased harjutavad Kevadtormil 1. jalaväebrigaadi koosseisus koostööd.
Liitlased harjutavad Kevadtormil 1. jalaväebrigaadi koosseisus koostööd. Autor/allikas: mil.ee

Soome maaväe ülem kindralleitnant Seppo Toivonen jätkas täna visiiti kaitseväe suurõppusele Kevadtorm, kus ta kohtus Eesti ja Soome kaitseväelaste ning liitlasüksustega.

Eile külastas kindralleitnant Toivonen õppuse juhtstaapi Tartus, kohtus 2. jalaväebrigaadi kaitseväelastega ning külastas 1. jalaväebrigaadi juhtimispunkti Võrus Taara linnakus.

"Kevadtorm on mastaapne õppus, kus on edukalt integreeritud Eesti ja rahvusvahelised väed ning erinevad lahinguelemendid, nagu näiteks õhuoperatsioonid. Muljetavaldav on ka see, et õppus toimub pea täielikult tsiviilkeskkonnas ning õppuse ala on väga suur," ütles kindralleitnant Toivonen.

Taara linnakus kohtus Soome maaväe ülem ka kolme Soome ohvitseriga, kes osalevad õppusel 1. jalaväebrigaadi staabi koosseisus.

"Mehed on saadud kogemusega väga rahul ja on enda sõnul õppinud palju uut. Paranenud on kindlasti ka nende keeleoskus, sest kogu staabitöö käib 1. jalaväebrigaadi staabis inglise keeles," ütles kindralleitnant Toivonen.

Kindralleitnant Toivoneni visiit lõppes täna pärastlõunal, millele eelnevalt külastas ta ka õppuse alal viibivaid 1. jalaväebrigaadi kaitseväelasi.

Õppus Kevadtorm kestab Lõuna- ja Kagu-Eestis 20. maini, pidulik lõpurivistus peetakse 19. mail Ridali lennuväljal.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: