Bussijuhid piketeerisid palgatõusu nimel viies linnas ({{commentsTotal}})

{{1463548628000 | amCalendar}}

Transpordi ametiühing tuletas tänastel pikettidel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Viljandis tööandjatele meelde, et venimajäänud bussijuhtide palgarääkimistega tuleks otsustavalt edasi liikuda.

Bussijuhid taotlevad järgmiseks aastaks palgatõusu tänaselt 800 eurolt 900 eurole kuus ja tunnipalgaks 4 eurot. Tööandjad pakuvad palgatõusu 950 euroni kolme aasta jooksul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Bussijuhide miinimupalk üle Eesti on praegu 800 eurot kuus ja tunnitasuks on 3 eurot 20 senti.

Transpordi ametiühingu juhi Jaan-Hendrik Toomeli sõnul on kollektiivläbirääkimised üle-eestilise alampalga üle autoettevõtete liidu ja ettevõtjatega kestnud juba sügisest saadik.

"Ootame nendelt konkreetsust. Oleme rääkinud küll kuupalga võimalikust tõusust ja teistest lepingu tingimustest, aga tunnipalga puhul ei ole täna teadmist, mida tööandjad üldse mõtlevad. Oleme neile selgelt öelnud, et põhirõhk on seekord tunnitasul, kuna see tunnitasu ja kuutasu proportsioon on meie hinnangul paigast ära," rääkis Toomel.

Villem Tori autoettevõetete liidust ütles, et läbirääkimised on veninud objetkiivsetel põhjustel. Nimelt on avalike liinivedude hanked võitnud ettevõtted sõlminud pikaajalised lepingud, milles on arvestatud kindla palgakuluga. Nüüd tuleb vedajatel palkadeks raha juurde leida.

"Ettevõtted on pakkunud välja, et palgatõus oleks kuni 6%. See tähendaks 800 euro asemel 850 esimesel aastal, 900 eurot teisel aastal ja 950 eurot miinumumpalgana kolmandal aastal. Ettevõete poolt on tulnud signaal, et sellise pakkumisega on nad võimelised leidma katet oma palgakulule," selgitas Tori.

Lisaks kolmeaastasele kuupalga tõusule pakuvad bussiettevõtted ka samalaadset tunnitasu tõusu. Järgmisel aastal maksaks bussijuhi töötund 3,50, ülejärgmisel aastal 3,70 ja 2019. aastal 3,90 eurot.

Ametiühingud ja autoettevõete liit arutavad bussiettevõte pakkumisi järgmisel kohtumisel 25. mail. Eesmärk on kollektiivläbirääkimised lõpetada suve jooksul.

Toimetaja: Priit Luts



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: