Tallinna Haigla läheb maksma kuni 400 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Küllike Rooväli/Postimees/Scanpix

Narva maanteele rajatavas Tallinna Haiglas peaks 2025. aastaks olema üle 1300 voodikoha ning haigla ehitushind ulatub 400 miljoni euroni. Täna saatis linnavalitsus haigla rajamise kava linnavolikogule.

Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla ühendnõukogu koosolekul otsustati mullu 25. augustil alustada Tallinna Haigla rajamisega, mille valmimisel ühinevad senised keskhaiglad üheks haiglaks.

Uus haigla hakkab asuma Narva mnt 129 ja 129b.

Tallinna linnavolikogu otsuse lisas selgitatakse, et statsionaarseid voodikohti nähakse uues haiglas ette 2025. aastaks 1329 (85% täituvusega), päevaravi voodeid 134, järel- ja taastusravi voodeid 103 ning iseseisva statsionaarse õendusabi voodeid 570. Ambulatoorseid ravijuhte arvestatakse 679 049, päevaravi juhte 26 168 ja statsionaarse ravi juhte 55 016 aastas.

Uue haigla ehitushind ulatub 400 miljoni euroni, millest hoone ehitushind on 200-240 miljonit, meditsiinitehnika ja sisustus kuni 100 miljonit ning väliskommunikatsioonid ja projekteerimine kuni 60 miljonit eurot. Hinnatud on olemasoleva kinnisvara väärtus ligikaudu 40 miljonit eurot.

Tallinna Haigla rajamise järgmised etapid on funktsionaalse arengukava koostamine (kuni 6 kuud), projekteerimise faas (koos hankega kuni 1,5 aastat), ehitusloa taotlemine (kuni 6 kuud) ja haigla ehitamine (koos hankega umbes 3,5 aastat).

Haigla ehitus peaks algama 2019. aasta sügisel ja lõppema 2023. aasta alguses.

Otsuse seletuskirjas märgitakse, et Tallinna Haigla rajamine peab looma "uue kvaliteedi arstiabi osutamisel ja kättesaadavuse parandamisel mitte ainult linnaelanikele, vaid üksikute erialade lõikes kogu Põhja-Eestile.

Tallinna linnavalitsus otsustas haigla rajamise kava esitada linnavolikogule. Tallinna abilinnapea Merike Martinson ütles, et projektile oodatakse panust ka valitsuselt ja Euroopa struktuurifondidest.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: